Tallinna sadama planeerimisvõistlustest

Vanasadama põhjaosa

Villem Tomiste

Eelmise aasta lõpus kuulutas AS Tallinna Sadam välja kaks avalikku kutsutud osalejatega Tallinna Vanasadama territooriumi ruumilise planeerimise võistlust. Žürii koosseisus Ahto Ader, Raivo Kotov, Ülar Mark, Endrik Mänd, Hele-Mai Metsal ja Villem Tomiste hindas põhjapoolse piirkonna võistluse töid. Kõnealune ala on läänest piiratud linnahalli, põhjast Martin Aunini kümmekond aastat tagasi planeeritud randunud laevu meenutavate kortermajade ehk Logi arendusega ja idast ristluskaide lahesopiga Vana­sadama loodemuuli põhjaküljel.

Osalejaid oleks võinud olla rohkem

Sadama seatud võistluse eesmärk oli planeeringu eskiis, et arendada aktiivses kasutuses sadama naabruses kesklinnalist linnaruumi, lõimida maailma ühe aktiivsema reisijatevooga sadam kesklinnaga nii, et arenduspiirkonna uued asukad ja elanikud ei hakkaks omakorda sadamat kesklinnast eemale tõrjuma. Nimelt on sadama tegevus vägagi mürarohke ning elukondlike ruumide kavandamisel tuleb projekteerijal arvestada mürataseme normidega. Võistlustingimused nägid alale ette paar hotelli, büroohooned ning ala õhtupäikesesse vaatavas osas väheke ka kortereid. Hoonete esimesed korrused tuli kavandada aktiivsete ärifrontidena ning autod tuli paigutada tänaval liikuja silma alt ära ehk parkimismajja. Võistlejatel tuli arvestada kultuurikilomeetri võimaliku Kadrioru-suunalise jätkumisega ning tohutu hulga laevadele manööverdatavate sõidukitega. Keeruline oli arvestada alale iseloomuliku forsseeritud hooajalisusega, kuna ristluslaevadel on kombeks väisata Tallinna pigem suvekuudel.

Mind üllatas meelitavalt arhitektide võimekus joonistada sadamasse vägagi erinevaid tulevikustsenaariume. Arusaamatuks jäi, miks otsustas osa arhitekte võistlusel mitte osaleda. Võistlusel oli kuus preemiat ja seitse tööd, mida hinnata. Preemiad olid kopsakad ja käsiteldav ala on pealinna üks olulisemaid. Loiduse võimalikuks põhjuseks on võib-olla arhitektide vähene treenitus suuremate alade käsitlemisel. Mitu esitatud võistlustööd astusid kohmakalt objektikeskse kavandamise isekasse lõksu, selmet luua ruumilise planeeringu näol raamistikku, millest arhitektuur välja kasvab.

Mitmekesise linnaruumi võit

Seda enam on põhjust rõõmustada võidutöö üle, mis loob mitmekesise linnaruumi, lõimib ümbruskonna kvartalid ning annab planeerimisetapi lõpul viisakalt arhitektidele teatepulga üle. Võidutöö väljaselgitamine võttis aega mitu nädalat ning seda just mitme osaleja huvitavate tööde tõttu, mis pakkusid žüriile diskussiooniainest tulevikulinna visiooni vallas.

Võistluse võitis Salto AB, autoriteks arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Helin Kukk ja Margus Tamm. Siinkohal tasub märkida, et ka 12 aastat tagasi toimus Vanasadama alade võistlus, kus oli kolm esikohta ja kus ühena tuli võitjaks meeskond, millesse samuti kuulus Maarja Kask – ka võistlusala, mis toona võidu tõi, oli sama.

Salto töö suurim pluss on mitmekesine tänavaruum. See on saavutatud tänu võistlusala jaotamisele kolmeks eriilmeliseks kvartaliks, mis suhestuvad naabrusega. Lõunapoolseim kvartal on heli- ja visuaalseks barjääriks sadamas manööverdavate veoautode tekitatud mürale. Avaused ülemiste korruste liigendatud mahtude vahel lasevad kõnniteedel täituda keskpäevase päikesega. Ristluskailt linna suunduva tänava ja Oleviste kiriku suunal tõmmatud telje vahele moodustub terrassidena sadamakai suunas tõusev kolmnurkne hotellide kvartal. Võistlusala põhjapoolset osa katavad eraldiseisvad aktiivse tänavaruumiga liigendatud büroo- ja kortermajad. Põnev hoonetevaheline ruum ning mitmete arhitektide kavandatavad majad lubavad siin tulevikus näha energeetilise, suhtlemisalti linnaruumiga kvartalit. Just omanäoline miljöö on see, mis võib üle kavaldada piirkonna rusuva ning paratamatuna näiva hooajalisuse. Tugeva identiteediga paik tõmbaks ligi kohapealset mitmekesisust, mis tagab piirkonna aastaringse kasutuse. Ka sadamast hooti valguv ristlusturistide voog otsib just kohale omast erisust, mitte modernset üldistust – seda nii ruumi kui tüpoloogiate osas. Salto töö on tugev ka ideede poolest, mida pakutakse võistlusala kontaktvööndi sidustamiseks, seda alates ristlusturiste loodekailt linna juhatavast restoranide paviljonist, võimalikust mereäärse promenaadi sildamisest üle parkimisvälja A-terminali suunal kuni Admiraliteedi basseinist mere äärde suunduva rohelise jalakäijate promenaadini. Võistlustöö plussiks on ka idee paindlikkus, mis tuleneb eriilmeliste kvartalite planeeringulisest läbitöötatusest ning nende erisuste kõrvutamisest. Erisused leiavad linnaruumis üksteiselt tuge, kui liikumised ühest miljööst järgmisse on kavandatud lõimuvatena, nagu seda on tehtud võidutöös.

Teine koht

Võidutöö peamiseks konkurendiks oli – žürii-istungite arutelude põhjal – Alver Arhitektide kavand: modernistlikult suure joonega tõmmatud anonüümne ruumiline „võrrand”, mille muutujate hulka polnud arhitekt tahtnud kirjeldada. Žürii vestlusvoorus nõustus arhitekt loobuma ka ühest võrrandi n-ö konstandist. Võrrand pidi moodustuma krundi mahust ning seda läbivast kolmest teljest. Esimene neist oli võistlustöösse sisse kirjutatud vaatetelg mereäärselt kailt Oleviste kiriku suunas, teine Admiraliteedi basseinist põhja poole suunduv roheline promenaad (sama, mis esineb ka Salto töös ning mis tuleneb arhitektide liidu, Tallinna linna ja Tallinna sadama koostöös 2006. aastal korraldatud Vanasadama ala linnaruumilisest arengukavast) ja kolmandaks suureks jooneks oli Alver ka selles projektis valinud telje, mille nimeks „kultuuritelg”. Kolme telje ristumispunkt on kavandatud üüratu väljana, millele peab mingil moel asetuma „kultuur”, mida nautida ümbruskonna kaubanduspindadelt ja büroodest. Avalik ruum on kirjeldatud ühe pargina ning hoonestus peab kujunema „lugematul arvul erinevatel viisidel”, kuid arhitektid polnud teinud otsuseid, mil viisil või millise meetodiga jõutakse planeeringuni. Võistluse kui sellise eesmärk on ju aga asendada määramatus konkreetse ideega. Esitatud võistlustööst võis planeeringu asemel välja lugeda pigem modernismile iseloomulikku „majadeülest”, kuid siiski kõigest ruumilist kompositsiooni, mis koosneb totaalsest hoonete kogumist ega keskendu elu mitmekesisusele linnas.

Kvartali sisemusse pööratud visioonid

Tiheasustusala põhilise avaliku ruumi ehk tänavaruumi seisukohalt oli põnev Martin Aunini võistlustöö. Intiimse proportsiooni ja põiklevate sihtidega tänavad, mille iseloomu rikastasid jalakäijate, ühiskasutuse ja autoeelistuse võimalused. Arhitekt, kes on ise võistlusala põhjaserval kehtestatud planeeringu autor, polnud žüriile arusaamatul põhjusel arvestanud omaenda looduga ning sama ignorantselt oli lahendatud võistlusalalt linnahallini ehk õhtupäikesesse kulgev suund. Hoonete mõõtkava oli meeldivalt linlik, ent majadest moodustuv kvartal justkui äärelinlik ja ümbruse ees hirmul.

Võistluse intrigeerivaim töö oli Peeter Pere visioon. Absoluutselt kontekstivälise energiast plahvatava visiooni eesmärgiks on panna sadamas pöörlema ülisuur linnaehituslik vurr, mis oma pöörlemise magnetismis iseend õigustaks. Kvartali keskse platsi perimeetrilt tõusnuks spiraalsed tänavad piki hoonete fassaade taeva suunas, et saaks hiiglasliku klaaskupli all imetleda vaateid vanalinnale ja merele. Kuna selle töö eesmärk polnudki ümbrusega suhestuda, siis saab kritiseerida pigem sisemaailma vähest nüansseeritust. Selles töös jäid kasutamata võimalused, mida pakkunuks külgnevatest hoonetest lähtuvate eritasapinnaliste tänavate liitumine tõusvate spiraalteedega.

Välja valitud võistlustöö autoritel on selge arusaam linnast kui jagatavast ruumist, kus elatakse, töötatakse ja puhatakse. Võitjate visioon on isikupärane seisukoht tuleviku kesklinlikust eluviisist ning Tallinna sadam, kesklinna suurim maaomanik, on valmis alustama lähiaastatel mereäärsete alade hoonestamist. Selle üle on väga hea meel.

Lõunapoolne ala ehk Uus-Sadama kvartal

Veronika Valk

Tallinna sadama korraldatud linnaruumiliste eskiiside arhitektuurivõistluse tingimused polnud arhitektide liiduga kooskõlastatud. Kuidas hindad lähteülesannet? Mis oli nende puhul õnnestunud või mis valesti?

Ralf Lõoke: Kaks võistlusala kokku – põhjaosa kvartal ja Uus-Sadama kvartal – hõlmavad seda vaba ala sadama territooriumist, kus arendustegevus on võimalik. Hea oli see, et võistlejatelt oodati konkreetse võistlusala lahenduse kõrval ka laiema kontaktvööndi visiooni. Sadam investeeris võistlusse, tingimused olid piisavalt paindlikud, žüriitöö põhjalik, tellijal sisuline huvi asja vastu – kõik see kokku tagas korraliku hulga häid võistlustöid. Tegu oli tubli võistlusega, mille eest tuleb Tallinna sadamat ainult kiita. Žüriis olid enamuses arhitektid, sadama esindaja Ahto Ader on varem projekteerimisega kokku puutunud ning saab väga hästi aru, mida ta teeb, ta oskab arhitektide panust hinnata.

Kas võistluse tulemusena saadi kavand, mis on edaspidi heaks aluseks maa-ala ja hoonete mahu planeerimisel? Kuidas iseloomustad võidutööd – miks just see töö välja valiti?

Kokku laekus kaheksa tööd, neist neli kutsutud osalejatelt. Kõik tööd olid põhjalikud ja kvaliteetsed, kavandite kallal oli tõesti palju vaeva nähtud. Kadarik Tüür Arhitektide töö näiteks pakkus sadamale välja toreda kuvandi. Võitis aga töö, kus on lähenetud planeeringuliselt, mitte arhitektuurikeskselt, s.t võidutöö lahendus ei sõltu üleliia ühe või teise hoone arhitektuurist. Koorus välja kaks tugevat tööd: Stuudio Tallinna (arhitekt Villem Tomiste) ja Arhitekt Musta / Alver Arhitektide (AM/AA) oma. Žüriitöö käigus arutasime, kui paindlik on üks või teine lahendus. AM/AA töö puuduseks peeti seda, et keskendutud on ühele kesksele osale. Töös pakutakse välja keskne väljak koos ruumiliselt väga põneva väiksemastaabilise hoonestusega, millel kummalgi pool suur hoonemassiiv. Lahendus oli mängitud ühele kaardile: kui keskne osa õnnestub, siis on kogu lahendus õnnestunud, aga kui ei õnnestu, siis ei toimi ka lahendus terviklikult. Sama probleem oli ka kahe suure külgneva hoonemahuga, s.t kui need ei toimi, siis ei käivitu ka ala linnaruum tervikuna. AM/AA lahendus eeldaks, et planeeringu autor on ka ise hoonete projekteerija, selleks et tulemus oleks kvaliteetne. Aga kui projekteerimisele tehakse riigihange, siis pole kindel, kas suudetakse tagada, et keskse osa lahendus tuleb filigraanselt hea. Seetõttu võitis lahendus, mis lubab mitmekesisema arhitektuuri teket, mis on planeeringu poolest paindlikum, mis loob uut tüpoloogiliselt rikkalikku ruumi ning mida edasise projekteerimisprotsessi käigus on võimalik mugandada. Oluline on ka see, et Stuudio Tallinna töös sisaldus ettepanek Põhjaväila liikluskoridori kitsendamiseks, mida ülejäänud lahendus toetas hästi. Kuna Põhjaväila varasem laia liikluskoridoriga ettepanek on problemaatiline ja selle võiks ühe võimalusena pigem tõesti teostada nii, nagu võidutöö välja pakub, siis AM/AA töös hakkaks lai promenaad suure avaliku ruumi ääres keskset platsi devalveerima. Kahe sõelale jäänud töö vahel oli raske valida: võitis töö, mis peab žürii arvates edasises planeerimisprotsessis tekkivatele mugandustele ja ratsionaliseerimisele paremini vastu.

Teisisõnu võitis töö, mis oli ka tellija arvates usutavam, vaatamata sellele, et võidutöös pakutakse välja viienda korruse tasandile tõstetud promenaad, mis esmapilgul tundub ebausutav. Kui järele mõelda, siis niisugune tõstetud tänav on selles konkreetses asukohas vägagi põhjendatud, sest kõrgemalt avanevad vaated, mida tänavatasapinnal pole, ning jalakäijad pole surutud majade frondi ja sadama kargoala vahele. Pealegi teeb jalakäijate kõrgemale viimine ka kargoala ühendused Põhjaväilaga mugavamaks. Lahendus toimiks suurepäraselt ka siis, kui promenaad paikneks kas või teise korruse tasapinnal. Võidutöö plussiks oli ka läbimõeldud sidusus linnaga. Sadamast käib iga päev läbi väga suur mass inimesi ja see täidab uue linnaruumi aktiivsusega – kriitiline mass, mida linnaruumil vaja, on sadamas olemas. Tähtis on see, kuidas ja mis suunas inimesi alal juhtida, nii et saaksime kesklinnalähedase ala, mis toimib linlikult ja mis on linnaruumiliselt kvaliteetne. Oluline on see, et võidutöö toetab piki mereäärt liikumise suunda Russalka – Admiraliteedi bassein ehk Pirita tee promenaad – kesklinn.

Kuidas peaks Tallinna sadam edasi toimetama? Võistlusteates on öeldud, et võistluse võitjaga loodetakse sõlmida koostööleping detailplaneeringu arhitektuuriosa suhtes. Hoonete arhitektuurilahendus antakse järgmistes projekteerimisstaadiumides.

Loodame, et tegevus ei katke, vaid läheb täie hooga edasi. Sadama näol peaks tegu olema stabiilse tellijaga, kel on arenduse käivitamiseks olemas ka majanduslikud ja ärihuvid. Tellija on riskid läbi mõelnud, mistõttu on suur šanss, et asjad liiguvad edasi. Välja valiti töö, mida on võimalik teostada – töö, mis on innovaatiline, kuid mitte utoopiline.

Milliseid ohte näed edasises projekteerimisprotsessis ja Tallinna sadama arendustegevuses? Kuidas neid vältida?

Kõrvaltvaatajana tundub, et seni on sadamaala võistluste ja planeeringutega tegeletud justkui lööktöö korras vaheldumisi pikkade pausidega. See pole kokkuvõttes kellelegi kasulik. Planeerimistegevuse järjepidevust tuleb hoida, pidades meeles suuremat plaani ehk kesklinna laiendamist mere äärde, s.o sidusust ülejäänud linnaga. Sadam võiks olla eeskujuks teistele naabruskonna suurte planeeritavate kruntide omanikele. Sadama mõlema võistlusala põhiküsimus on paratamatult isoleerituse vältimine. Sadama puhul pole tegu algaja tellijaga, kes ei tea, mida ta tahab, vaid tellijaga, kes süveneb, huvitub ja kelle puhul on lootust, et ta läheb võistlustulemuste realiseerimisega jõudsalt edasi.