Tallinna Sakala keskuse projekt kütab kirgi
Aivo Vahemets
Tallinna kesklinnas asuva Sakala keskuse ümberehitust juhtiva AS Uus Sakala väljapakutud projekt sai Tallinna linnavalitsuse arhitektuurinõukogult hävitava hinnangu.
Uus Sakala ühe omaniku Peeter Rebase sõnul võib negatiivse suhtumise põhjus olla selles, et esitatud projekt telliti Inglismaa arhitektuuribüroost Burrows&Cave, ning esialgse, eestlaste, OÜ Arhitektuuriagentuuri projekti kõrvaleheitmine.
Arhitektuurinõukogu ühe liikme ning Eesti arhitektide liidu esinaise Margit Mutso sõnul oli nõukogu ühehäälse otsuse taga hoopis pakutud projekti sobimatu arhitektuuriline lahendus ja ümbritseva keskkonnaga mittearvestamine.
“Ma küsiks, et mis ansambliga on üldse tegemist, kui me vaatame Eesti Panga hoonet, Estonia teatrit, elumaju ja välisministeeriumi, mis on kõik väga erineva ajastu ehitised,” märkis Rebane. Ma saan aru, et kui me ehitaksime raeplatsile, siis saaks ühtsest stiilist rääkida, lisas ta.
Tema sõnul peaks kultuurikeskuse fassaad peegeldama ka hoone sisemust, ning just seetõttu eelistati inglaste büroo elavamat ja mitmekesisemat lahendust.
Mutso sõnul on aga keskust ümbritsevad hooned omavahel väga hästi paigas nii kõrguse, stiili kui ka materjalide käsitluse poolest. See, et inglased oma projekti tutvustades väitsid, nagu antud piirkonnal ei oleks oma tugevat identiteeti ja oma projektiga nad loovad selle, näitab üleolevat suhtumist ja kodutöö tegemata jätmist.
“See näitab juba suhtumist, kui meie ühe väärikaima, Estonia teatri hoonega ja ümbritsevaga ei arvestata. Täpselt sellisena see projekt mõjubki,” märkis Mutso.
Teine asi, mida Mutsot kui Eesti arhitektide liidu esinaist eetilisest seisukohast häirib, on see, et avaliku konkursi võitnud Arhitektuuriagentuuri töö nii kergekäeliselt kõrvale heideti.
Rebase sõnul soovisid nad, et inglased ja eestlased projekti kallal koos tööd teeksid, kuid Arhitektuuriagentuur loobus sellest.
“Ma ütlen ausalt, et peamine vastuvõitlemine algas siis, kui otsustasime inglaste projekti esitleda, kuna enamik kunsti-inimesi pooldaks nende la-hendust,” kinnitas Rebane, kelle arvates on Eesti arhitektid ringkaitsesse võtnud.
Ei tunta konteksti
“Mulle on üks arhitektuurinõukogu liikmetest privaatselt öelnud, et kui te välismaa arhitektid palkate, siis ei lähe see projekt kunagi läbi,” lisas ta.
Mutso sõnul on vale väita, nagu Eesti arhitektid kaitseks oma tsunfti. “Me ei võitle sugugi persoonide või büroode vastu, vaid räägime ainult arhitektuurist,” ütles ta.
Mutso sõnul on Sakala projekti puhul tunda, et välisarhitektid ei tunneta kohalikku konteksti ning kultuurilist ja ajaloolist tausta. Nii nagu oli see ka samuti ühe inglise büroo pakutud linnahalli lahenduse puhul.
“Kui oleks näha, et see projekt oleks eriline arhitektuuriline suursaavutus, siis oleks vast ka suhtumine teine. Aga see hoone ei läheks kohe kindlasti arhitektuuriajalukku,” märkis Mutso.
Kommentaar:
Peep Aaviksoo, arhitektuurinõukogu esimees
Probleem võib peituda nõukogus
Arhitektuurinõukogu tervikuna ei ole väljendanud oma vastuseisu keskuse arendaja esitatud projektile, mõned liikmed on vaid vastu.
Olen uute ideede suhtes küllalt tolerantne, kuid üks asi mind inglaste projekti juures häirib – pikk sein raamatukogu juures võiks saada uue lahenduse.
Minu nägemuse kohaselt sobib vaidlusalusele kohale väärikas, kuid moodne ning funktsionaalne ehitis, mis peab end ka ära tasuma. Kunstlikult säilitada nõukogude aja sünnitist ei ole minu arvates hea mõte.
Probleem, et arhitektuurinõukogu on suhteliselt konservatiivne ja tihtipeale originaalsete ideede vastu, on minu arvates nõukogu olemuses.
Nõukogu liikmed on ju arhitektid, kes oma kolleegide töid peavad hindama. Siit on huvide konflikt kerge tekkima.
Oleme seda probleemi tõsiselt arutanud ja püüame tekkinud olukorra lahendada uue töökorraldusega.
Arhitektuurinõukogu on esitanud Sakala keskuse ümberehitusprojektile märkused, mille lahenemisel on sügisel võimalik projekti uuesti menetleda.
Eksperdid:
••Tallinna linnavalitsuse arhitektuurinõukogu
Tallinna linnavalitsuse arhitektuurinõukogu on ligikaudu kahekümnest arhitektuurieksperdist koosnev nõuandev organ, mis esitab oma ettepanekud säästva arengu ja planeerimise ametile. Ettepanekud ei ole ametile kohustuslikud, kuid on kujunenud heaks tooniks, et nõukogu ettepanekutega arvestatakse.
Loe: epl 21.07.2004