Tallinnas nõutud parkimisnormid vähenevad

Tallinna parkimisnormatiivi tööpõhimõtte kaart. Allikas: Tallinna uus parkimisnormatiivi eelnõu

2024. aasta sügisel paluti Eesti Arhitektide Liidult tagasisidet Tallinna uue parkimisnormatiivi eelnõule. Kuna tegemist on linnaruumilist arengut oluliselt mõjutava dokumendiga, palus juhatus Raul Kalvol ja Jaak-Adam Looveeril eelnõud analüüsida. Tekkinud tähelepanekuid arutati eestseisuses ning seejärel esitas juhatus liidupoolse põhjaliku tagasiside linnale.

Kokkuvõtvalt juhtis liit tähelepanu kolmele põhipunktile:

• Esiteks, eelnõu on liiga keeruline ning vajab suuremat õigusselgust, paindlikkust ja tulevikuga arvestamist; parim lahendus oleks normatiiv muuta GIS-kaardirakenduse põhiseks (sarnaselt Tartu lahendusele).
• Teiseks, norme tuleks diferentseerida tüpoloogiapõhiselt ning anda arendajatele ja projekteerijatele suurem otsustusvabadus parkimiskohtade arvu määramisel, lähtudes äriplaanist, sihtrühmast ja hoone eripäradest.
• Kolmandaks, normatiivis võiks kehtestada parkimiskohtade maksimaalse arvu, kuid miinimummäära ei tohiks kehtestada – eriti kesklinnas ja piirkondades, kus on suur eramute osakaal.

Koordineerisime oma tegevust Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga ning jõudsime üheskoos linnaga märgatavalt selgema ja lihtsama versioonini, mis võeti suvel ka vastu. Vastuvõetud normatiiv tähistab kindlasti sammu edasi: enamikes piirkondades nõutud parkimisnormid vähenevad, toetades linna arengut jätkusuutlikuma arenduse ja liikuvuse poole.

Samas ei ole tegemist veel lõpliku lahendusega. Eesti Arhitektide Liit rõhutab, et töö parkimisnormatiiviga peab jätkuma, et saavutada selge ja tulevikku suunatud regulatsioon, mis tagab tõhusa ruumikasutuse. Tõhus, paindlik ja täpne lahendus peab olema GISi põhine.

Lisainfo:

Siim Tanel Tõnisson, EALi juhatuse liige