Talv läbi ja kevad käes!

Kultuuripärandi aasta „Pärijata pole pärandit” kestab

Kultuuripärandi aasta algus on olnud toimekas: aasta egiidi all on pärandiaasta kalendri järgi toimunud juba ligi 90 sündmust – üks sündmus iga päeva kohta. Lisaks arvukalt neid, mis kalendriformaati ei mahu. Kevad algas aga tõelise publikurekordiga: 27. märtsil Eesti Vabariik 95 meeskonnaga kahasse korraldatud e-mälumängu lõpetas 15 000 pärandihuvilist. Loodame, et 24 tunni jooksul toimunud mängul on tänu korraldajate kodulehtedel avaldatud kommenteeritud vastustele ka tõhus järelmõju muinsuskaitseliste teadmiste avardamisel.

Paari kuu jooksul on aasta saanud endale juba õige mitu nimetust: kes nimetab seda pärandkultuuri, kes pärimuskultuuri, kes pärimusaastaks. Heal lapsel mitu nime.

Tõtt-öelda pidasime aastat kavandades silmas ennekõike muinsuskaitse aastat. Teema ja aasta üldnimetus aga laienes õige kiiresti, seda mitmel põhjusel. Esmalt muidugi sisulisel põhjusel – termin „muinsuskaitse” kipub tänases Eestis liiga sageli seostuma ainult riiklikult kaitstavate mälestistega. Muinsuskaitse sisuline tähendus on aga palju suurem, see hõlmab pärandi tunnustamist ja väärtustamist üldrahvalikul tasandil. Muinsuskaitselise mõtlemise ja tegutsemise kõrghetk jäi veerand sajandi tagusesse aega, kui sõna „muinsuskaitse” ei tähistanud mitte institutsiooni, vaid pärandi ja mälu hoidmist.

Seniste teema-aastate eestvedajad on olnud eriala ühendused nagu Muuseumiühing, Eesti Filmi SA, Eesti Arhitektide Liit jt. Muinsuskaitseamet aasta korraldamist enda peale ei võtnud. Ettevõtmise institutsioonist lahushoidmine osutus siiski pigem heaks kui halvaks lahenduseks. Kultuuripärandi aasta tegemisi koordineerib juhtnõukogu, mis koosneb nii Muinsuskaitseameti, muuseumide, Tallinna ülikooli, Viljandi organisatsioonide, Rahvakultuuri Keskuse ja ministeeriumi esindajatest. Tänu nii laiapõhjalisele esindusele on meil õnnestunud panna alus üle-eestilisele ja väliseestlasi kaasates kohati juba ülemaailmsele, väga paljusid huvigruppe ja inimesi hõlmavale aastale. Tegelemegi kultuuripärandi tutvustamise, edasiandmise ja uue loomisega selle kõige laiemas tähenduses kindakirjadest kalmistuteni ja pärandiradadest rahvatantsuni.

Aastale kandepinna lisamiseks palusime tosinat eri elualade tuntud inimest olla tänavused pärandisaadikud, kes aitaksid oma väljaütlemiste ja tegudega kaasa pärandi tähtsuse mõtestamisele. Pärandisaadikud on vabakonna eestkõneleja Madle Lippus, kirjanik Indrek Hargla, luuletaja Kristiina Ehin, folklorist Marju Kõivupuu, etnomuusik ja õppejõud Sofia Joons, muusik Lauri Õunapuu, arhitekt Jaan Tiidemann, toidukultuuri tundja Dimitri Demjanov, laulja ja mälumängur Ivo Linna, rahvakultuuri tundja Ene Lukka-Jegikjan, filmimees Artur Talvik ja Narva kolledži direktor Katri Raik. Omamoodi saadik on ka Viljandi linn, sest tugeva pärimuskultuuri kandja ja õpetaja identiteediga Viljandi sai aasta raames pärandilinna tiitli.

Pärandiaasta eesmärk on lihtne: avada ja ka avardada kõikvõimaliku tegevuse, sündmuste, esinemiste ja artiklitega pärandi olemust, mõelda pärandi ja selle kandjate tähendusele ja tähtsusele. Tahame, et sündmustega oleks kaetud ühtlaselt kogu Eesti, et toimuks nii suuri kui ka väikeseid, nii üleriigilisi kui ka kohalikke ettevõtmisi, et kõigil oleks võimalus ise osaleda või vähemalt kaasa mõelda.

Ühelt poolt pakume n-ö katust paljudele üle Eesti toimuvatele sündmustele. Nende hulgas on nii neid, mis leiaksid aset ka ilma teema-aastata, aga saavad aasta raames lisatähelepanu, kui ka neid, mis on korraldatud just pärandiaasta ideed silmas pidades. Nagu öeldud, on arvukalt ettevõtmisi juba selja taga, kui mätas kuiv, siis nende arv mitmekordistub.

Korraldame ka suuri üle-eestilisi kampaaniaid. Nii näiteks laiendasime veebruaris Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepanekut panna vabariigi aastapäeval küünal Eesti riigitegelastele, et kooliõpilased õpiksid aastapäevale pühendatud sündmuste toel tundma oma kodukandi suurkujusid ja mõtestama üksikisiku rolli ajaloos. Vastukaja oli üle ootuste suur. Täname kõiki koole, kes ettevõtmises osalesid, eriline tänu aga Tarvastu koolile, kes aitas mälestuste kuu avada ning kellega koos käisime muinsuskaitsja Helmi Üpruse, kirikuõpetaja Harri Haameri ja olümpiavõitja Martin Kleini haual.

Aprillis stardivad Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse ja muinsuskaitseameti meeskond nn pärandirallil. Meeskonnad koos vahetuvate kaassõitjatega teistest mälu- ja pärandiasutustest sõidavad mööda pärandiaasta üritusi ja korraldavad neid ka ise. Aasta jooksul jõutakse kõikidesse maakondadesse, üldjuhul on valitud sihtpunkt väljaspool maakonnakeskust. Lisaks ettekannetele, võimalusele küsida nõu eriala asjatundjatelt ja rändnäitustele on rallil kavas ka pärandit koguda. Nii näiteks on meeskondadel kaasas skannijad ning inimesi kutsutakse üles võtma näitamiseks kaasa oma vanu fotosid. Põnevamatest tehakse koopiad ja kirjutatakse üles lood muuseumis või arhiivis talletamiseks.

Aprillis täitub 25 aastat legendaarsetest Tartu muinsuskaitsepäevadest, sestap avati ka tänavune muinsuskaitsekuu eile Tartus Jaani kirikus. Paari nädala sisse jääb mitmeid meenutusüritusi. Päevad kulmineeruvad kordus-„ekskursiooniga” Raadile. Seekord ei ronita okastraadi vahelt ega ole õnneks põhjust kanda ka enam loosungit „Raadi vabaks!”, vastupidi – paika saab Eesti Rahva Muuseumi hoone nurgakivi.

Kõige rohkem on koolidele suunatud üritusi. Muinsuskaitsekuul kordame juba kolmandat korda muinsuskaitse eriprojekti „Tagasi kooli!”. Kõige suurejoonelisem on aga koostöö Edelaraudteega: pool aastat ehk märtsist maini ja septembrist novembrini saavad õpilaste rühmad sõita tasuta pärandireisidele üle Eesti. Programmi kokkupanemisel panid oma õla alla Eesti muuseumid, Tallinna Giidide Ühing, mõisakoolid ja teised. Juba praegu on pakutav programmide valik pikk ja kirju. Nii näiteks võib sõita Olustvere ja Kiltsi mõisa, lapsi oodatakse Võhma küünlavabrikusse, Mahtra muuseumi, Kohila matkaradadele ja Heimtali muuseumi vaatama kodu- ja kariloomi. Jõgeval saab lisaks Betti Alveri muuseumile osa ka hoopis teistmoodi pärandist: külla ootavad ajalooklubi Pommiauk ja sordiaretuse instituut. Tartu, Tallinna ja Viljandi muuseumid on seotud põnevateks, tavapärasest teistmoodi pakettideks. Seni kõige populaarsem on öine seiklus Narva linnuses. Usume, et sügishooajaks lisandub valmispakette veelgi.

Tasapisi teeme ettevalmistusi aga juba ka teisteks sügisesteks sündmusteks. Üks põnevamaid on vahest „Hõimupäev koolisööklas”. Meie ambitsioon on see, et 18. oktoobril tähistatava hõimupäeva paiku pakutaks kõigis Eesti koolides tavalise koolitoidu asemel hõimurahvaste retseptide järgi valmistatud lõunat ja pööratakse seeläbi tähelepanu nii hõimurahvastele Eestis, aga ka eestlaste ja eestimaalaste rollile hõimurahvaste pärandi kaitsel.

Kultuuripärandi aasta on avatud kõigile kaasamõtlejatele ja uutele ettevõtmistele. Kultuuripärandi hoidmine on nii rahvuslik kui ka riiklik ülesanne, seetõttu on tänavune aasta ka sümboolne aeg alustada ettevalmistusi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.

Hea meelega laenan lõpetuseks pärandisaadik Artur Talviku mõtte, et „kultuuripärandi aasta on võimalus astuda vastu vaimsele võsastumisele. Kui mitte võitlemise, siis vähemalt meeldetuletamise aasta, et meil siin ilmanurgas elades on kogunenud palju oskusi ja tarkust, mille kergekäeliselt prügisse viskamisega võib kaasneda vaimne võsastumine. Kultuuripärandisse tekkinud aukude kinnikasvatamine on mõnel juhul väga raske ja mõnel juhul isegi võimatu”.