Täna toimub KUMUs kooliarhitektuurile pühendatud konverents „Muutuv kooliruum“
Täna toimub KUMU suures saalis Eesti Arhitektide Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kooliarhitektuurile pühendatud konverents „Muutuv kooliruum“. Konverentsil uuritakse, kuidas tuleks Eestis uusi õppehooneid ja -ruume kavandada, et need vastaksid tänapäevasele õpikäsitusele ning toetaksid laste arengut.
Täna, 10. mail toimub KUMU suures saalis Eesti Arhitektide Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kooliarhitektuurile pühendatud konverents „Muutuv kooliruum“. Konverentsil uuritakse, kuidas tuleks Eestis uusi õppehooneid ja -ruume kavandada, et need vastaksid tänapäevasele õpikäsitusele ning toetaksid laste arengut.
„Koolivõrgu korrastamise programmi raames vaatab riik lähiaastatel kriitiliselt üle kogu oma koolimajade fondi, optimeerib olemasolevaid hooneid ja ehitab juurde uusi. Võiks isegi öelda, et käimas on taasiseseisvunud Eesti suurim haridusasutuste ehitusbuum,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Otsuseid, kuhu ja kuidas ehitada või mida ja kuidas renoveerida, ei tohiks aga teha mõtlematult. Ennekõike on tegemist küsimusega, millist keskkonda me kavandame oma lastele, tulevastele otsustajatele ühiskonnas? Kas jätkame lühiajalist kokkuhoidu taotledes minevikupärandina saadud ruume kohendades või vaatame tulevikku ja kavandame tänapäevasele õpikäsitusele vastavad koolimajad, mis on kvaliteetse arhitektuuriga, võimaldavad paindlikku ruumikasutust, on ka energiatõhusad ja seda kõike vähemalt 30 aasta perspektiivis.“
Tsiteerides Eesti elukestva õppe strateegiat vajab tänane noor põlvkond muutunud maailmas paremaid sotsiaalseid oskusi nagu eneseväljendamine, mitmekesisuse väärtustamine, loov ja kriitiline mõtlemine, riskide võtmine, aga ka toimetulek ebaõnnestumistega. Kõike seda saab kooliruum toetada või ka pärssida.
„Hea kooliruum kutsub lisaks siseruumidele ka õue õppima ja aktiivselt vaba aega veetma, pakub füüsilist tegevust ja ergutab lapsi loovusele nii mängudes kui õppetöös,“ selgitas Katrin Koov. „See on ühtlasi väga suur ideoloogiline muutus võrreldes tänaste, peamiselt 1950.– 80. aastatel ehitatud koolimajadega. Seega nõuab uute koolihoonete kavandamine senisest enam teadmisi kõigilt teemaga seotud osapooltelt – nii arhitektidelt, disaineritelt, linnaplaneerijatelt, kohalike omavalitsuste juhtidelt kui ka haridus- ja sotsiaalteadlastelt.“
Konverentsi eesmärk on pakkuda kohalikele omavalitsustele ja koolijuhtidele ruumialast teavet ning tuge kooliuuenduse läbiviimiseks, näiteks nõuandeid, kuidas ette valmistada head lähteülesannet ja korraldada paremini võistlusi ning hankeid.
Arhitektidel on võimalus end kooliuuendusega paremini kurssi viia, sh saada soovitusi, mismoodi uusi põhimõtteid koolihoonete projekteerimises rakendada.
Konverentsil saavad sõna Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov ja veel mitmed arhitektid, haridustegelased ja kooliruumi projektide eestvedajad avalikust sektorist. Lisaks Eesti kooliruumi näidetele tutvustatakse ka teiste riikide kogemusi, kus on muutustega haridussüsteemis kaugemale jõutud. Soome kogemust jagab haridusuuenduse eest pikka aega seisnud Helsingi linna haridusoakonna pikaaegne peaarhitekt Kaisa Nuikkinen. Islandi uute koolide plusse ja miinuseid vaeb haridusteadlane Anna Kristin Sigurðardóttir.
Vt ka:
Mailis Reps: kooli saab pidada seal, kus on lapsi
Arhitekt Andro Mänd: piirkonna koolimajade asukoha valikul on tehtud vigu
Katrin Koov ja Andro Mänd Terevisioonis
Lisainfo:
Katrin Koov, EALi president
+372 5073231
Eesti Arhitektide Liit
E-post:
Tel: 6117430