Tapa Vabadussõja mälestusmärgi ideekonkursi parimaks tunnistati puumotiivi kandev monument Spatialist Studiolt

PRESSITEADE

14. oktoober 2024

Tapa Vabadussõja mälestusmärgi ideekonkursi parimaks tunnistati puumotiivi kandev monument Spatialist Studiolt

Tapa Vallavalitsus viis koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi ideekonkursi, et leida sobivaim lahendus Vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks Tapa linna Kirikuparki. Võidutööks tunnistati puumotiivi kandev monumendi ideekavand „Raudjuur“, mille autorid on Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio OÜ).

Mälestusmärk püstitatakse Eesti Vabadussõjas (1918-1920) saavutatud võidu austamiseks ja jäädvustamiseks. Kokku laekus konkursile 11 võistlustööd ning žürii hinnangul oli tööde tase mitmekesine, ent oli ka tunda, et Vabadussõja võidu kujutamine on keeruline. 

Parimaks tunnustatud ideekavand „Raudjuur“ võlus žüriiliikmed just puumotiivi ning idee plastilisusega. „Juurte mõte seostub kangusega, maa küljes olemine ja selle kaitsmine aga püsimajäämisega. Puu motiiv mõjub jõuliselt ning see on ka rahvusvaheliselt loetav sümbol. Võrreldes teiste töödega on tegemist keskendunud ja kõige enam sissepoole vaatava tööga. Mõtte sügavus on sümpaatne – see sümboliseerib üle aegade kestvat võitlust ja see töö annab edasi järjepidevust,“ leidis žürii.

„Raudjuur“ kujutab endast ladvata, ent tugevate juurtega puukujulist, kõrgustesse ulatuvat monumenti, mis on valatud roostevabast terasest ning pimedal ajal seestpoolt valgustatud nii, et väljast on näha kerge soe kuma. Mälestusmärk on pooleks raiutud hingedepuu, mis tähistab vabaduse nimel hukkunute liiga vara katkenud eluteed. Järgides vana Eesti traditsiooni, kus mälestusrongkäigul lõigati teele jäänud puudele ristid, on mälestusmärki lõigatud seitseteist risti, millest õhtul hõõguv valguskuma mälestab seitseteistkümmet nii Tapast pärit kui ka Tapas langenud hinge. 

Võidutöö autorite Henri Kopra ja Iiris Tähti Toome kirjeldusel tähistab “Raudjuur” Eesti võitu Vabadussõjas, aga märgistab laiemalt ka Eesti sajanditepikkust võitlust vabaduse nimel. Kujund seob endas paganliku mälestustalituse, metsa tähtsuse nii turva- kui ka puhkepaigana ning soomusrongide märgilise rolli Vabadussõja suunamisel kaasaegses võtmes. Kavand mälestab vabaduse nimel võidelnuid ja hukkunuid, kelle vaprus viis esimest korda eesti rahva pikas ajaloos omariikluseni. 

“Selle asemel, et mälestada vabadusvõitlust läbi sõjatehnika ja masinavärgi, mälestame inimesi ning seda kultuuri, maad ja pärandit, mille nimel nad võitlesid. Eesti rahvuskultuuriline ärkamisaeg mängis suurt rolli vabadusvõitlejate motivatsiooni kujundamisel ning andis usku eesti kultuuri autonoomiasse,” kirjeldavad autorid oma kontseptsiooni. 

Kuigi žürii arvates võib ladvata puu mõjuda morbiidsena, võib puul olevaid riste tõlgendada haavadena – ükski sõda pole kaotusteta ning Raudjuure ristikujulised avad meenutavad Berliinis fassaadidel olevaid kuuliauke, mida pole ära kaetud – haavad on, kuid elu läheb edasi.

„Sümpaatne on see, et tegemist on eristuva teosega, väljutud on stambist, idee on aegadeülene ja mõjuv. Juurte teema on eestlastele hingelähedane. Samba juures saab avaldada austust ka 1941. aasta Suvesõjale, kaitselahingule ja metsavendadele. Mälestusmärgil on lai tõlgendusväli,“ leidis žürii, kes soovitas kaaluda ka monumendi rajamiseks pronksi kasutamist, kui see kunstniku visiooni ei muuda. Samuti pakkus žürii, et pakutust kõrgem, kuni 5-meetrine, skulptuur võiks mõjuda paremini.

“Võidutöö puhul on olulisim selle mitmetahulisus, see võib-olla ei ava ennast ega deklareeri tähendust kohe, ent on selle võrra meeldejäävam, mõtlemapanev, aegade ülene, sümboolne ja eestlaslik ning eestilik,” kommenteeris žürii liige, Tapa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Valdo Helmelaid. 

Tema sõnul on samba rajamiseks järgmise aasta valla eelarvesse planeeritud 100 000 eurot. “Parima stsenaariumi kohaselt võiksime mälestusmärgi valmis saada järgmise aasta teises pooles. Samal ajal tuleb silmas pidada, et ausammas töötab ning mõjub soovitud viisil ainult koos ümbrusega. See tähendab ka ümbritseva pargi korrastamist ja ümberkujundamist. Kui tahame väärtustada linnaruumi aastakümneteks ja -sadadeks ettepoole, siis pigem võtame korralikult hoogu ja mõtleme kõik läbi üheksa korda, et teha valmis korraga, aga korralikult,” lisas Helmelaid.

Ideevõistluse preemiafond oli 18 000 eurot ning žürii otsustas määrata preemiad järgnevalt:

I preemia (7000 eurot) – ideekavand RAUDJUUR; autorid Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio OÜ)

II preemia (5000 eurot) – ideekavand KAPTEN IRW; autorid Gea Sibola Hansen ja Mai Šein (Kivi Kunst OÜ)

III preemia (3000 eurot) – ideekavand AEGA; autorid Andrii Lesiuk, Mykhailo Kohut, Kateryna Ivashchuk, Yehai Perepeliuk, Yaroslav Ivaskiv, Ihor Kohut (Andrii Lesiuk FIE, Ukraina)

Ergutuspreemia (1500 eurot) – ideekavand SOOMUSKIIL; autorid Mart ja Margus Kadarik (Arhitektuuri Baas OÜ)

Ergutuspreemia (1500 eurot) – ideekavand WABADUSE WORM; autorid Diana Taalfeld, Kristo Vaiksoo ja Risto Tali (NU arhitektuur OÜ)

Esimese koha preemiat toetab osaliselt Eesti Kultuurkapital.

Kõikide konkursile laekunud võistlustöödega saab tutvuda siin. 

Võistlustingimustega saab tutvuda siin.

Ideekonkursi žüriisse kuulusid Tapa vallavanem ja žürii esimees Riho Tell, Tapa Vallavalitsuse arenguosakonna juhataja ja vallavalitsuse liige Valdo Helmelaid, Tapa Vallavalitsuse ehitusspetsialist Mati Tamm, Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Raul Kalvo ja Tiit Trummal ning Eesti Kujurite Liidu esindajatena skulptorid Aime Kuulbusch-Mölder ja Ines-Issa Villido.