Teenetemedalid

Neeme Raud on erakordne inimene ja ajakirjanik, kel on suurepärane oskus süüvida aktuaalsetesse teemadesse ja olla neis aktiivselt kaasamõtlev. Ta julgeb käsitleda ka selliseid teemasid, mida paljud ei riski ette võtta. Üks selline teema on arhitektuur. Ajakirjanikke, kes suudaksid arhitekti elukutset asjakohaselt analüüsida ja sisuliselt huvitavalt esitada, on televisioonis väga keeruline leida. Ometi puudutab arhitektuur, olles kõikidele kättesaadav ja tajutav, otseselt meist igaüht.
Oma päevakajalises laupäevases KUKU raadio hommikuprogrammis “Siin” võtab ta tihti teemaks arhitektuuri ja linnaehituse aktuaalsed küsimused. Väga hästi on Neeme juhtinud Tallinna linnaosasid puudutavaid saatesarju nagu “Siin Tallinn” ja “Tallinna kodanikud”, kuhu ta on kaasanud aruteludesse ka arhitektid.
Loodame temalt edaspidigi näha ja kuulda huvitavaid arhitektuuri ja elukeskkonda puudutavaid teemakäsitlusi, sest linnaruum ja elukeskkond lähevad inimestele korda.

Foto: Reio Avaste

Triin Ojari juhtis Eesti Arhitektuurimuuseumi 10 aastat aastatel 2014 – 2024. Triinu eestvedamisel on muutunud nii muuseumi sisu kui ka vorm. Muuseumi näituste valik on olnud julge ja mitmekülgne, samuti on laienenud muuseumi tegevusprogramm. Triinu tööleasumise esimeseks maamärgiks oli püsiekspositsiooni uuendamine koos põhjaliku ümberehitusega, mis aitas põhikorrust publikule senisest rohkem avada. Viis aastat tagasi lisandus sellele keldrikorrusel Uuri ruumi! – püsinäitus ruumi kogemisest lastele ja noortele, mis on ainulaadne kogu Euroopas. Arhitektuurimuuseum näitab hoolimist laste ruumiharidusest ka sellega, et pakub kodu ja õpikeskkonda Arhitektuurikoolile. Triin on arendanud jõudsalt muuseumi rahvusvahelisi suhteid ja väljapaistvust. Ta on osalenud Mies van der Rohe nimelise Euroopa arhitektuuriauhinna žüriis ning kuulunud Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni juhatusse. Näituste kuraatorid tunnustavad Triinu kui usaldavat ja neile loomingulist vabadust pakkuvat muuseumijuhti. Triinu käe all on muuseum olnud avatud meelt, katsetavat vaimu ja elavat arutelu üleval hoidev, teisalt ruumikultuuri pärandit hoolikalt kaitsev arhitektuuri kodu.

Foto: Reio Avaste

Heiki Meos on arhitektidele hea kaasamõtlev partner ka kõige nõudlikumate konstruktsioonilahenduste projekteerimisel. Insenerina käivitavad teda keerulised ülesanded ja tema tööd võib nimetada lausa inseneeria valdkonna tipploominguks. Heiki on pikka aega õpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuritudengitele konstruktsioonide projekteerimist ning õpilased meenutavad teda silmatorkava härrasmehena, kes on alati täpne, kiire mõtlemise, hea huumorimeele ja selge väljendusega. Õppejõuna on Heiki alati väga soe ja toetav. Oma sõbralikul ja avatud moel jagab ta oma rikkalikke kogemusi ka kolleegidele ja partneritele olles alati valmis nõu ja jõuga abiks olema nii mikro- kui makroprojektide juures, alates väikesest kuurist ja lõpetades Põhja Eesti Regionaalhaigla mõõtu projektidega. Heiki tunneb siirast huvi ümbritseva maailma vastu ning mitte ainult inseneri vaatepunktist. Sageli tõmbab ta juhtme seinast, et reisida kaugetesse maadesse ja avastada matkates eksootilisi paiku.

Foto: Raul Mee

HOCO projektijuhtide tandemi Jaan Aru ja Olavi Ottase professionaalsel ja pühendunud projektijuhtimisel on sündinud paljud silmapaistavad ning olulisi arhitektuuripreemiaid pälvinud hooned. Jaan Aru ja Olavi Ottas seisavad alati arhitektide huvide eest, sealhulgas õiglase tasustamise ja autoriõiguste eest, aidates seeläbi kaasa parima arhitektuuri ning võimalikult kvaliteetse ehitatud keskkonna loomisele.
HOCO on arhitektide poolt hinnatud partner nii projektide juhtimisel kui ka vastavalt vajadusele väiksema tehnilise või juriidilise konsultatsiooni, abi ja eksperthinnangute saamiseks.
Hetkel on Jaan Arul ja Olavi Ottasel suurematest objektidest töös Tartu Südalinna Kultuurikeskuse, A-terminali kvartali, Viljandi Haigla ja tervisekeskuse ning Kullo huvikeskuse uue maja projekteerimine.

Foto: Raul Mee

Margit Mutso on aktiivselt populariseerinud ehituskunsti mõistet ühiskonnas ning esile tõstnud arhitektuuri olulisust meie elu mõjutava tegurina. Ta rakendab kirega oma erialaseid oskusi nii igavikuliste kui ka päevakajaliste probleemide lahendamisel.Margit on avaldanud hulgaliselt artikleid ajakirjandusväljaannetes ning on olnud arhitektuuri aastaraamatute autor ja toimetaja, samuti mitmete arhitektuurifilmide autor, jäädvustades ajaloo jaoks väärtuslikku materjali nii Eesti arhitektuurist kui ka arhitektidest.
Margit Mutso on olnud liidu president, kauaaegne Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige, juhtinud erinevate töögruppide tööd ja praegugi lööb ta kaasa erinevates liidu tegevustes. Ta on hea kolleeg, kes hindab ja austab ka teiste arhitektide seisukohti, jäädes sealjuures kindlaks oma põhimõtetele.

Foto: Raul Mee

Andro Männi teine ametiaeg liidu juhina lõpeb just täna, 9. mail 2024. Andro juhtis liitu kindlakäeliselt neli aastat, võttes fookusesse kvaliteetse elukeskkonna ja selleni jõudmise läbi institutsioonidevahelise avatud koostöö.
Maa- ja ruumiamet, segregatsiooni ennetamine, ruumiteemalise koostöö tõhustamine riigi tasandil – on olnud teemad, millega Andro on jõuliselt tegelenud ja tänu millele on Eesti Arhitektide Liit tugevdanud oma positsioone tõsiseltvõetava partnerina nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Andro on edukalt jätkanud liidu varasemat tööd kaasaegse kooliruumi ideede edasiarendamisel.

Andro võttis südameasjaks noorte arhitektide kaasamise liidu tegevustesse, algatades rahvusvahelisi noorte workshoppe ja kutsudes noori kaasa lööma erinevates liidu projektides. Liidu noortekogu liikmete arv on mõne aastaga mitmekordselt kasvanud ja noored löövad tänaseks aktiivselt kaasa nii liidu töögruppides kui osalevad erinevatel sündmustel!
Andro tegevus liidu koostöö arendamisel rahvusvahelises plaanis on samuti muljetavaldav – meil on tekkinud hea isiklike kontaktide võrgustik nii Euroopas kui Baltikumis.
Andro Mänd – oled olnud liidule särav ja tõhus juht!

Foto: Raul Mee

„Tellija 2022“ tiitli pälvis seekord Jõgeva Majandusühistu (Guido Põldkivi), kes on aastate jooksul rajanud oma piirkonnas mitu COOP kauplust, jälgides kvaliteetse arhitektuuri põhimõtteid ning olles heaks koostööpartneriks. Jõgeva Majandusühistu sekkub hoonete arhitektuurilahendusse nii vähe kui võimalik, usaldab arhitekte ja hindab nende professionaalsust. Eelmisel aastal valminud COOP hotell Jõgeval on sellise lähenemise suurepäraseks näiteks. Sellised tellijad teevad hindamatut tööd, aidates väärtustada kvaliteetset arhitektuuri ja edendada ruumikultuuri kohalikul tasandil.

Fotol: Jõgeva Majandusühistu esindaja Guido Põldkivi
Foto: Meeli Küttim

ETV teenekas ja pikaaegne produtsent Ene-Maris Tali sai teenetemedali „Teletegija 2022“ saatesarja „Lõpetamata linn“ eest. Saate loomise juures oli Ene-Maris nii selle autor ja toimetaja kui ka produtsent. Seitsmest saatest koosnev telesari on olnud oluline ja vajalik ruumiharidusprojekt, mis ETV ekraani kaudu aitab selgitada laiemale publikule linnaruumi kujunemise ja kujundamise mehhanisme, rõhutades sealjuures linnakodanike endi aktiivsuse ja kaasamõtlemise olulisust. Saatesari sündis Eesti Kunstiakadeemia uurimisprojekti jätkutegevusena, kaasautor Johan Tali ja teiste meeskonnaliikmetega koostöös ja selle erakordselt suured vaatajanumbrid tõestavad, et linnaruum kui elukeskkond läheb inimestele korda ja seda vajalikku tööd tuleb jätkata.

Foto: Meeli Küttim

Arhitekt Andres Ojari, kes oli tänavu ka Vabariigi Presidendi teenetemärkide saajate hulgas, pälvis tiitli „Teejuht 2022“. Andres on tegutsenud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaanina alates 2017. aastast, jätkates sellest aastast õppekava juhi, professori ja erialastuudiote juhendajana. Ta on olnud õppejõuna ametis juba 20 aastat, teenides kolleegide tunnustuse pühendunud suhtumisega oma ametisse ning järgmise põlvkonna arhitektkonna kasvatamisse. Tudengid hindavad Andrest positiivse ja alati põhjalikku tagasisidet andva õppejõuna, kes on avatud uutele ideedele ja ettevõtmistele. Andrese tähelepanelikul osalemisel toimub ootamatult palju ehitatud ruumi mõjutavaid protsesse, mille ta oma arhitekti tervikpildi tajumise oskusega on põiminud arhitektuuriharidusse, ühendades koostööks teaduse tegemise, erasektori ning riiklikud arengud. Oma asja ajamisel on ta sihikindel ja uuendusmeelne ning vajadusel valmis ka seni kehtivaid piire painutama.

Foto: Meeli Küttim

Teenetemedali „Eesti Arhitektuurikeskuse juht 2013-2023“ pälvis kümme aastat arhitektuurikeskuse tegevust vedanud Raul Järg, kes soovis Eesti Arhitektide Liidu tunnustust jagada kogu oma meeskonnaga. Aastate jooksul on meeskonnatööna teoks saanud mitmed kaalukad projektid nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil — Tallinna Arhitektuuribiennaal ja Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil, Open House Tallinn, linnafoorumid, arhitektuuriekskursioonid, näitused, koolitused. Kõik need on olnud olulised teetähised Eesti arhitektuuri tutvustamisel väljaspool Eestit ja teistpidi maailma arhitektuurimõtte eesliini koju toomisel. Arhitektid tänavad Rauli keskuse juhtimise eest ka keerukatel pandeemia ja majanduskriisi aegadel, samuti oma algusaastatel keskuse rahalistest kriisist väljatoomise ning selle püsivalt tasakaalus hoidmise eest.

Foto: Meeli Küttim

„Tugisammas 2022“ on Kaire Pärnpuu, kes on arhitektuurivaldkonnas pikalt tegutsenud, alustades arhitektide liidus projektijuhina, jätkates vastloodud arhitektuurikeskuses ja hiljem sama olulise taustajõuna erinevatel ametikohtadel, viimati ajakirja MAJA tegevjuhina alates 2017. aastast. Kaire on professionaal, kelle jaoks on ühtviisi olulised nii suured kui väikesed ülesanded, ta hoolib nii valdkonna inimestest kui nende tehtavast tööst. Ta on tähelepanelik, südamlik ja oma töös alati täpne. Arhitektid tänavad Kairet tema panuse eest erinevates projektides, eraldi aga tunnustust vääriva töö eest ajakirja MAJA tegevjuhina.

Foto: Jana Valliste

2022. aasta lõpus 75-aastaseks saanud Ülevi Eljand sai aga teenetemedali „Kolleeg 2022“.
Tallinn10 rühmituse liige Ülevi Eljand on esinenud juubeli puhul koostatud personaalnäitusega mitmel pool Lõuna-Eestis. Mitmekülgse loovisikuna on Ülevi Eljand nii tunnustatud arhitekt kui ka kujutav kunstnik ja muusik. Tema graafilised lehed kuuluvad Eesti 1970ndate aastate pop-kunsti kullafondi. Viiulimängijana on ta esinenud nii Peoleo kui Kukerpillidega. Arhitektina on ta töötanud omal ajal uuendusmeelses EKE Projektis, viimastel aastakümnetel kandnud aga pikalt olulist ühiskondlikku rolli omavalitsusarhitektina Otepääl, Võrus ja Valgas.

Foto: EALi arhiiv

"Ehitaja 2021" tiitliga pärjati Ehitustrusti ehituse projektijuht Veiko Seliste. Seliste juhtis Lodjakoja ehitust, kus mõtles kaasa nii ehitaja kui ka arhitekti seisukohast ning oskas õigeaegselt välja tuua keerulisi kohti, et ennetada hilisemaid probleeme. Näiteks sattus ehitamine keerulisse aega, kus materjalid pidevalt kallinesid. Veiko suutis ehitamise protsessi juhtida nii, et ehitushindade pidev tõus ei kahjustanud arhitektuuri kvaliteeti. Parema sisekujunduse eesmärgil koordineeris ta omal initsiatiivil koos sisearhitektiga ka tehnosüsteemide lahendust, aidates nõnda kaasa terviklikumale lõpptulemusele.

„Tellija 2021“ teenetemedal anti Tallinna Sadama arendusosakonna juhatajale Hele-Mai Metsalile, kes on sadama ruumilist arengut vedanud viimased paarkümmend aastat. Ta on hoidnud pidevalt üleval Vanasadama linnarahvale avamise ideed ning olnud arhitektidele heaks partneriks ning mõttekaaslaseks. Arhitektide jaoks on olnud väga inspireeriv Metsali ambitsioon lõimida sadama tehniline funktsionaalsus linlaste argipäevases kasutuses oleva avaliku ruumiga. Suuresti tänu tema laiale silmaringile, teadmistele ja visadusele ongi Tallinnas olemas kruiisiterminal, millega liitub kilomeetri jagu linnarahvale avatud mereäärset promenaadi.

Foto: Reio Avaste

Projektipea partner ning Tallinna Sadama projektijuhtimise osakonna juhataja Riho Joala sai teenetemedali „Projektijuht 2021“. Riho Joala tegi ära tohutu töö, et kokku lõimida kõik kruiisiterminali projekteerimise ja ehitamise juures olnud osapooled. Pole lihtne ülesanne liita omavahel niivõrd erinevaid eesmärke ja kasutusviise nagu toimiv sadam ja kõigile avatud linnaruum, sealhulgas sadamarajatised, ürituste ruumid ja avalikud söögikohad, ning teha seda kõike keskkonnasõbralikult.

Foto: Reio Avaste

Tunnustust ja teenetemedali „Mõtestaja 2021“ pälvis arhitektuuriajakirja MAJA peatoimetaja Kaja Pae. Ta on terava pilgu ja analüütilise mõtlemisega arhitekt ja füüsik, kes arhitektuurist kirjutades ei lepi üksnes pealispinna kirjeldusega, vaid tahab alati minna süvitsi, et leida üles nähtava maailma sügavamad põhjused ja laiemad seosed. Kaja Pae enda kirjutatud artiklid on just sellised — tummiselt teadmisterohked ning endassehaaravalt analüütilised, aga ka tundlikud ja läbitunnetatud. Iga sõna on hoolega kaalutud. Koos põhjalikkusega on Kaja toonud ajakirja MAJA juurde ka palju uusi kirjutajaid teistest valdkondadest, kes aitavad avada uusi vaatenurki ruumile ja laiendada arhitektuuri üle mõtlejate ringi. Lisaks ajakirja toimetamisele on Kaja alates 2013. aastast aidanud arhitektuuri mõtestada tudengitel, juhendades neid koos Martin Melioranskiga kaasaegse arhitektuuri tekstide tihnikus. Mainimata ei saa jätta ka noorte teadussaadet Rakett 69, kus Kaja on kohtunikuna osalenud alates 7. hooajast. Kaja on innustav ja inspireeriv inimene, kellega peetud vestlused jäävad pikaks ajaks kuklasse kummitama.

Foto: Reio Avaste

„Kolleeg 2021“ Anne Siht juhtis EALi seenioride sektsiooni tööd kuus aastat ja tegi seda suure pühendumisega. Anne Siht on jätkuvalt huvitatud arhitektuuriteemadest, otsides võimalusi, kuidas seeniorarhitektid saaksid osaleda kohalikus arhitektuurielus, pakkudes kolleegidele nõu ja jagades oma kogemusi. Ta on esmapilgul küll vaikne ja tagasihoidlik, kuid tegelikult väga hea suhtleja ja organiseerija. Ta on tähelepanelik ja hooliv kõigi suhtes, kellega ta koos toimetab ja ühiseid radu käib. Anne Sihti tunnustati vanema generatsiooni kolleegidele liidu info ja arhitektuurialaste uudiste jagamise, tujutõstva sõnaseadmisoskuse ja suurepärase seltskonna kooshoidmise eest.

Foto: Reio Avaste

Eesti Vabariik 100 „Hea avalik ruum“ programmi algatamise ja eestvedamise eest. Juubeliprogrammina alustanud ettevõtmise mõju ja ulatust on raske üle hinnata. See on tõenäoliselt arhitektide liidu kõige tuntum ühiskondlik projekt ja tuntavam side regionaaltasandil. Väikelinnade avalik ruum on saanud palju tähelepanu ja pannud inimesed igas Eesti maanurgas avalikust ruumist rääkima. Uuendatud väljakud ja peatänavad pole üksnes ruumi korrastanud, vaid ka elavdanud kogukondi ja kohalikku ettevõtlust, loonud sündmusi, tekitanud arutelusid ja toonud linnakeskustesse uue hingamise. Kalle ja Ingridi entusiastlikul eestvedamisel on väga palju uusi omavalitsusi programmiga liitunud, mille tulemusena on tänaseks läbi viidud arhitektuurivõistlused 23 linnas, millest omakorda kümne linna rekonstrueeritud südamed on juba valminud.

August Komendandi näituse sisuka kureerimise eest, mis aitas lähendada arhitektuuri ja inseneeriat ning avada ja mõtestada koosloomelist ehituskunsti laiemale publikule. Carl-Dag on põhjalik uurija ja nii eelnes ka Komendandi näitusele laiapõhjaline taustatöö, aga ka põnev koostöö siinsete arhitektide ja tudengitega, mis võimaldas Komendandi elutööd väga mitmetahuliselt esitleda. Lisaks uurimis- ja kureerimistööle on Carl-Dag sügavalt huvitatud arhitektuuri tänasest seisust ja ruumikultuurist laiemalt ning kirjutanud sel teemal kriitilisi artikleid, samuti algatanud olulisi ja sisukaid diskussioone sotsiaalmeedias, esitades päevakajalisi küsimusi ja kommentaare, sealjuures oma seisukohti põhjalikult argumenteerides.

Foto: Anna Aurelia Minev / Eesti Rahvusringhääling

Asjatundliku ja oskusliku tellija töö eest Sisekaitseakadeemia Narva õppe- ja majutushoone projekteerimisel ja ehitamisel. Sisekaitseakadeemia nõuniku-projektijuhina töötanud Peeter Tambu oskab kogenud arhitektina väga hästi eristada olulist ebaolulisest ja suudab kogu protsessi vältel näha suuremat pilti. Ta oli projekteerimismeeskonna ja Sisekaitseakadeemia vahel oluline lüli ja kogu projekti hing. Asjatundliku tellijana toetas ta nii hoone arhitekte kui ka peaprojekteerijaid kogu projekteerimis- ja ehitusperioodi vältel. Vaatamata oma arhitekti taustale ei väljunud Tambu kunagi tellija rollist, olles nõudlik ja lõikavalt arukas koostööpartner. Tellija rollis on oluline hoida kogu aeg silm peal eelarvel ja lahenduste lihtsusel ning kasutatavusel, samas mitte sekkuda arhitektuuri loomisse.

Arhitektuurikooli eestvedamise eest, mis aitab ruumiteadlikkust rohujuure tasandi kasvatada ning arhitektuuri rolli igapäevase elukeskkonna kujundajana teadvustada. Kaire ja Kadri asutatud ning suure pühendumise ja missioonitundega juhitud huvikool tähistas eelmisel aastal oma kümnendat sünnipäeva. Väike kool teeb suurt ja olulist tööd arhitektuuriväljal, pakkudes lastele ja noortele vanuses 7 kuni 19 ruumiõpetust Tallinnas, Tartus ja Rae vallas, olles ainulaadne kogu Baltikumis. Väikese arvu arhitektid käe all saavad lisaks huvikooli tundidele teoks mitmepalgelised ja laiahaardelised ettevõtmised nagu näiteks loovtöö projekt „Kooliruum“, valikaine programm gümnaasiumidele, õpetajakoolitus, ülesannete kogud, arhitektuurivideod, trükised ja näitused, sealhulgas Arhitektuurimuuseumi hariduslik püsinäitus „Uuri ruumi!“.

Suure ja südamega tehtud töö eest erinevates Eesti Arhitektide Liidu töögruppides aastate jooksul ning inimkeskse avaliku ruumi kaitsmise eest. Toomas Paaver kuulub praegu nii võistluste, ekspertiiside kui ka ligipääsetavuse töögruppi, kus tema tööd väga hinnatakse, sest kui ta juba töö ette võtab, siis teeb ta seda suure süvenemisega. Toomase huvi ühiskondlike protsesside ja ruumialase seadusandluse vastu on aidanud hoida üleval arhitektuuripoliitika arutelusid ning sisse viia olulisi seadusemuudatusi. Tema sügavam huvi avaliku ruumi ja planeerimise vastu on kannustanud teda osalema aktiivse kodanikuna kogukondade töös linnaruumi edendamisel, aga ka näiteks kirjutama artikleid ajakirjanduses või laiemalt ühiskondlikke protsesse peegeldavas inimarengu aruandes. Toomase osalusel on Eesti avalik ruum muutunud palju inimnäolisemaks.

"Ehitaja 2019" tiitliga pärjati AS Restori projektijuhti Meelis Saani ehitustöö juhtimise eest Haapsalu linnuse uuendamisel. Ehitusmälestiste puhul tuleb palju infot ilmsiks alles lammutamise ja ehituse käigus, mistõttu tuleb pidevalt ette muudatusi ning tehniliste lahenduste või materjalide asendamise vajadust. Nii oli ka Haapsalu linnuse konserveerimisprojektiga keerulisi hetki, kuid tänu Meelise suurepärasele koostööle arhitektide ja tellijaga ning oskuslikult valitud alltöövõtjatele said kõik ootamatud probleemid lahenduse ning tervikliku välis- ja sisearhitektuuriga projekt valmis õigel ajal.

„Tellija 2019“ teenetemedal läks Haapsalu piiskopilinnuse juhatajale Kaire Toomingule südamega tehtud töö ja sihikindluse eest Haapsalu linnuse uuenemisel. Tänu Kairele on Haapsalu linnuse süda saanud uue hingamise, muuseumil on uued siseruumid ning väljapanek on avatud aastaringselt. Tellija eesmärk oli eksponeerida eelkõige ajaloolist linnust ning hoida uues lisanduvas kihis minimalistlikku joont. Arhitektuuriajaloolase ja muuseumi juhatajana oskas Kaire seada lati kõrgele: kasutatavad materjalid ning ruumilahendused pidid olema kvaliteetsed, väärikad, ajatud ja kestvad. Ilma tellija suurepärase koostööta arhitekti ja ehitajaga poleks olnud võimalik saavutada sellist terviklikku tulemust.

Eesti tunnustatuim akustik Linda Madalik sai teenetemedali „Ekspert 2019“ hea koostöö eest paljude avalike hoonete projekteerimisel, sealhulgas viimati valminud Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali meisterliku teostamise eest. Linda Madaliku osalusel on viimase paarikümne aasta jooksul valminud enamik Eesti saalhoonetest, aga ka koolidest ja teistest avalikest hoonetest. Temaga koostööd teinud arhitektid hindavad Linda Madalikku kui usaldusväärset professionaali väga kõrgelt: olles üks väheseid oma eriala esindajaid Eestis, on ta eriliselt väärtuslik ekspert.

Pikaajalise töö eest Eesti Arhitektide Liidu raamatupidajana pälvis teenetemedali „Raamatupidaja 1977–2018“ Anne Kerge, kes töötas arhitektide liidus 41 aastat ja oli liidu raudvara. Vana kooli raamatupidajana oli ta oma töös äärmiselt pühendunud ja täpne, inimesena humoorikas ja tagasihoidlik. Eesti Arhitektide Liidus töötatud aja jooksul pidas Anne päevikut ning loodame tulevikus lugeda värvikaid kirjeldusi liidu ajaloost.

„Kolleeg 2019“ Kalle Komissarovi puhul tunnustati viimaste aastate võistluste laviini vapra haldamise eest ehk tema tööd arhitektide liidu arhitektuurivõistluste töögrupi juhtimisel. Arhitektuurivõistluste formaat on muutunud tellijate hulgas järjest usaldusväärsemaks ning seda suuresti tänu EALi võistluste töörühma inimeste kannatlikule selgitustööle ning võistluste korraldamise professionaalsusele.

Tunnustust pälvis ka “EAL president 2016-2020” Katrin Koov, kelle ametiaeg liidu juhina lõpeb just täna, 11. juunil 2020. Katrini presidendiks oleku ajal on liidu fookuses olnud kvaliteetne elukeskkond. Ruumiloome ekspertrühm, Rail Baltic, Rahvusraamatukogu ja Linnahall on vaid mõned märksõnad teemadest, kus arhitektide liit on Katrini juhtimisel jõuliselt sekkunud, et tagada meile kõigile kvaliteetne ruum ning aus ja läbipaistev asjaajamine. Erilise tähelepanu all on Katrinil olnud aga tänapäevast õpikäsitust toetav koolikeskkond ja tänu tema järjepidevale tööle selles vallas on kaasaegseid koolimaju tekkimas üle Eesti. Katrini eestvedamisel hiljuti valminud juhendmaterjal „Muutuv kooliruum“ mõjutab veel aastaid positiivselt meie koolide arengut. Oluline on märkida veel Katrini tegevust pedagoogina nii Eesti Kunstiakadeemias, Arhitektuurikoolis kui ka gümnaasiumiastmes.

Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehituse juhtimise eest. Ehituse projektijuht Jaano Tootsi ja kogu Ehitustrusti meeskond on tõestanud, et nende jaoks on kvaliteet auasi – see paistab välja Pärdi keskuse igast detailist. Ehitajad võtsid oma tööd väga tõsiselt, tulid arhitekti mõttega kaasa ja aitasid ideed ellu viia. Jaano lõi ehitusel usaldusliku õhkkonna tellija, ehitusjärelevalve, arhitekti, projekteerijate meeskonna ja ehitajate vahel. Ta suutis säilitada rahu ja kaine pea ka keerulistes olukordades ning leida osapooli rahuldavad lahendused. Tunnustame Jaano Tootsit ehituse kõrgkultuuri arendamise eest.

Arvo Pärdi keskuse uue hoone tellimise eest. Anu on Pärdi keskuse perenaine, kes on pühendunult ja südamega täitnud uue hoone tellija ülesannet, usaldades arhitekte ja olles vahendajaks Arvo Pärdi pere ning kõigi teiste osapoolte vahel. Olemata ise ehitusala inimene, on ta hoolikalt kogu protsessi ette valmistanud ja koos hoidnud, alates võistluse korraldamisest koostöös EALiga kuni ehituse valmimiseni ja nüüd selle käigushoidmiseni. Tellijana tõi ta projekteerimise ja ehituse ajal välja kõige olulisema, olles tasakaalustav jõud arhitektide soovide ja reaalsete võimaluste vahel. Anu leiab alati aega, et huvilistele uut maja ja selle saamislugu tutvustada. Tunnustame Anu Kivilot pühendumise eest arhitektuuri tellija ja hoidjana.

Arhitektuuriajakirja MAJA ja arhitektuuripreemiate raamatute kujundamise eest. Margus on hea käega disainer ja asjatundlik kujundaja, kes on aidanud Eesti olulisimat arhitektuuriajakirja hoida värskena juba ligi 20 aastat. Sel kevadel valmib MAJA 96. number, mis on Marguse jaoks järjekorras seitsmekümnes. Pikka aega oli tema leivanumber originaalsed teemakesksed kaanekujundused, mida põnevusega oodati. Marguse sisearhitekti taust aitab tal hästi orienteeruda joonistes ja pildimaterjalis, muutes peatoimetaja töö sujuvamaks ning kujunduse igas aspektis professionaalseks. Tunnustame Margus Tammikut visuaalkultuuri arendamise eest arhitektuuriajakirjanduses.

Mitmekülgse tegevuse eest arhitektuuri mõtestamisel. Eik on üks väheseid filosoofe Eestis, keda ruum oma erinevates avaldumisvormides tõsiselt huvitab. Tunnustamist väärib tema tegevus arhitektuuriväljal väga laial skaalal, alates artiklite kirjutamisest ja Ehituskunsti vedamisest, jätkates tiheda koostööga EKA arhitektuuriteaduskonnaga ning tema enda doktoritöö uurimusega EKA-s, oluliste koostööprojektidega KUU arhitektidega, mille kõige mastaapsem tulemus on EKA uus hoone, ning lõpetades EALi viimase kuraatorinäituse “Liginull” kokkupanemisega koos Mihkel Tüüri ja Rene Valneriga. Tunnustame Eik Hermanni ruumikultuuri arendamise ja arhitektuuri mõtestamise eest.

Ruumiloome ekspertrühma ellukutsumise ja püsiva ruumiloome meeskonna loomise eest. Kultuuriminister Indrek Saar on aidanud arhitektide eesmärki – muuta arhitektuur ja avalik ruum riiklikult oluliseks teemaks – reaalsusele oluliselt lähemale tuua. Indrek Saar on oma ametiaja jooksul toetanud ruumikultuuri arengut, sealhulgas tuleb esile tõsta Hea Avaliku Ruumi programmi väikelinnakeskuste arendamise jõulist toetamist ja ruumiloome ekspertrühma ning püsiva ruumiloome meeskonna loomise otsust valitsuse poolt selle aasta alguses. Tunnustame Indrek Saart ruumikultuuri arendamise eest riigi tasandil.

Jaak Huimerind on hea kolleeg ja kauaaegne liidu liige, kes on täitnud mitmeid olulisi rolle: olnud eestseisuse ja juhatuse liige ning juhtinud erinevate töögruppide tööd. Jaagu vastutada oli pikka aega nii arhitektuurivõistluste töörühm kui ka muinsuskaitse töörühm, kus aktiivselt räägiti kaasa uue seaduse väljatöötamisel. Samuti on ta osalenud autoriõiguste ja ekspertiiside töögrupis ning 20. sajandi arhitektuuripärandi kaardistamise komisjonis. Olles ise suur eestiaegse funktsionalistliku arhitektuuri austaja, on ta arhitektuuripärandit ka oma loomingulises praktikas hoolikalt säilitada aidanud. Tunnustame Jaaku kui heatahtlikku, pühendunud ja usaldusväärset kolleegi.

Indrek Tärno kui euroopaliku projekteerimiskultuuri pühendunud juurutaja. Peaprojekteerijana on Indrek Tärno juhtinud mitmete silmapaistvate hoonete projektide koostamist, neist viimane ja mahukaim oli Eesti Rahva Muuseum.

Balti Jaama turu kui linnaruumi rikastava, julge, mitmekesise ja inspireeriva keskkonna arenduse eest.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt. Eelkõige tunnustati tema rolli „Tallinna peatänava“ ja Kalamaja peatänava projektide arendamisel ning Reidi tee projekti tasakaalustamisel. Alates 2017. aasta sügisest veab Jaak-Adam ka ruumiloome eksperdirühma tööd Riigikantselei juures.

Jaanus Natka loodud konstruktsioonilahendusi saab näha näiteks Eesti Rahva Muuseumis, sh silmapaistvat 60 meetri pikkust peakandurit, 40 meetri pikkuse konsooliga varikatust, 40 meetri pikkust ja 70 meetri laiust sillaosa, betoonelemente ja teraskonstruktsioone.

Raul Vaiksoo on alati abivalmis ning leidnud aega jagada oma laialdasi teadmisi ka teistega, seda näiteks seenioride väljasõitudel. Lisaks arhitektitööle tegeleb Vaiksoo muusikaga ning on kirjutanud sisukaid raamatuid Eesti ajaloost. Kolleegid tunnustavad Raul Vaiksood pühendunud arhitektuurialase tegevuse ning mitmekesise panuse eest Eesti kultuurilukku.

Tunnustuseks pikaaegse ja äärmiselt professionaalse töö eest kutsekomisjoni esinaisena. Mai on täpne, asjalik ja heatahtlik kolleeg, kes on olnud kauaaegne eestseisuse liige, osalenud mitmetes EALi töögruppides, sh autoriõiguste ja seadusandluse töögrupis, kirjutanud artikleid ja osalenud žüriides.

Kultuuriministeeriumi õigusnõunik, kes on vapralt kaitsnud lugupeetud arhitekti Toomas Reinu loomingut, saavutades võidu Rapla KEK-i kaks aastat kestnud kohtuasjas ja päästes sellega olulise maamärgi Eesti arhitektuuriloos.

Südamega tehtud töö ja sihikindluse eest Eesti Rahva Muuseumi uue maja sündimisel. ERMi 10 aastat väldanud suurprojekti vedamiseks on vaja olnud palju usku ja usaldust arhitektide ning kogu projekteerimistiimi vastu. Seda on ERMi juhtidel jätkunud.

Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööde juhtimise eest. Tegemist on nõudliku objekti – väärika arhitektuurimälestisega, mille taassünni hea tulemuse tagatiseks on olnud väga asjatundlik ja kvaliteetne töö, sealhulgas koostöö soome arhitektidega.

KODA meeskond on julgelt ja ennastsalgavalt asunud arendama maja nagu autot – pidevalt uuenevat ja täiustuvat, tipptehnoloogiaga varustatud, hõlpsasti kokkupandavat ja transporditavat, ruumi säästlikult kasutavat, samal ajal kodust ja hubast elamut.

Aktiivne ja staažikas eestseisuse liige, autoriõiguse komisjoni asutaja ja esimene esimees. Ta on pidanud autoriõigusi tutvustavaid loenguid ja osalenud õigusaktide väljatöötamises, sealhulgas projekteerimise töövõtulepingu üldtingimuste teksti koostamises.

Eeskujulik arhitektuuri edendaja, tulevikku vaatav, innovaatiline ja inspireeriv tellija, kes suudab üha uuesti tõestada, et oskab teha asju teistmoodi ja paremini kui teised.

Arhitektuuriteadlane, kes koostas 2015. aasta ühe huvitavaima näituse („Ehitamata“), millega koos ilmus põhjalik tekstikogumik Eesti arhitektuuri üleminekuajast 1980. aastate lõpus – 1990. aastate alguses. Seni väheuuritud ajavahemikust oli näitusele kokku kogutud muljetavaldav hulk originaalteoseid. Põhjalik ja tänuväärne töö.

Hea koostööpartner, avatud suhtumisega ja innustav ehitusinsener, kes armastab oma töös väljakutseid, lisaks on ta pikka aega oma töö kõrvalt õpetanud tulevastele arhitektidele konstruktsioonide põhitõdesid.

Hea diplomaat, kes on presidendina parandanud EALi positsiooni ühiskonnas ajal, mil tuli samal ajal korrastada arhitektuurielu nii riiklikul tasandil kui ka võidelda eesliinil konkreetsete väärjuhtumite lahendamisel.

Tema eestvõtmisel valmis nüüdisaegne ja kvaliteetne elamugrupp Tallinnas Lõvi pargis.

Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi kunstiõpetaja, kes on paljudes oma õpilastes äratanud sügavamat huvi arhitektuuri ja kunsti vastu.

Vandeadvokaat, kes on aidanud liidul seista arhitektide huvide eest õigusmaastikul.

Jaan Tiidemann on 8 aastat juhendanud Kunstiakadeemia I kursuse arhitektuuritudengite ehituspraktikat ning selle tulemusel on valminud omanäoline varjualuste park Pedaspeal.

Ülle Luisk on edukalt seisnud selle eest, et möödunud aastal valminud Viljandi uus gümnaasiumihoone oleks kõrge ehituskvaliteediga ja vastaks maja loojate nägemusele.

Kaarel Tarand lõi kultuurilehte esmakordselt iseseisva arhitektuurivaldkonna rubriigi. Tänu sellele on viimastel aastatel oluliselt kasvanud arhitektuuriteemade kvaliteetne kajastamine.

Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone loomise eest, tänu kelle tegevusele ja otsustele on Narva vanalinna kerkinud suurepärase arhitektuuriga linna elavdav uus hoone.

Kaasamõtleva ja motiveeritud meeskonnatöö eest Tartu Ülikooli Narva Kolledži ehitamisel.

Veronika Valgu sulest ilmus eelmine aasta Sirbis hariv arhitektuurimõtteid vahendav intervjuude seeria kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna avatud loengute sarjas esinenud välisarhitektidega. Lisaks on Veronika Valk aasta jooksul avaldanud mitmeid olulisi arhitektuuriteemalisi kirjutisi ka teistes lehtedes.

Suurepärase ja südamega tehtud töö eest vesilennukite angaaride renoveerimisel. See suurepärane hoone suudeti päästa eelkõige tänu Karl Õigeri entusiasmile, tänu tema pühendumisele ja kindlale soovile leida kriitilises olukorras lahendus – see on just see, mida arhitektid inseneridelt ootavad!

Eksperimentaalse ja omanäolise põhuteatri tellimise eest.

Erilahendustega metallfassaadide oskusliku ehitamise eest, vastutulelikkuse, arhitekti arvamust ja vajadusi arvesse võtva suhtumise, loova koostöö, omapoolse maksimaalse panustamise eest tulemusse.

Riigiarhitekti teemat ja haldusreformi käsitlevate põhjalike kirjutiste eest (ajakirjanduses).

On seisnud sirgjooneliselt kvaliteetarhitektuuri tekke eest Narva linnas, seda ka keerulisetes oludes. On olnud usaldusväärne ning hea partner ja tellija arhitektidele. On pühendunud oma elukutsele, täites ühtlasi valgustuslikku misjooni Narva kohalikus omavalitsuses.

Eripärase ja keeruka konstruktsiooniga Raul Vaiksoo poolt Rocca al Maresse projekteeritud eramu oskusliku teostuse eest.

Osundab oma artiklites asjakohaselt Tallinna linnaplaneerimises esinevatele valupunktidele, analüüsib selles valdkonnas valitsevat olukorda, ärgitab linnakodanikke kaasa mõtlema linnaplaneerimisküsimuste üle ning pakub ka lahendusi tänase planeerimissüsteemi muutmiseks.

Lasva vallavalitsus tellis Lasva vana veetorni renoveerimise. Kasutuseta ja lagunenud hooned said uue välimuse ja uudsed funktsioonid: vanast veetornist sai Rõuge vöökirjaga Veetorni galerii, kus paikneb Eestis (arvatavalt ka maailmas) ainulaadne mitmel häälel helisev klavertrepp, seintel piirkonda tutvustav püsiekspositsioon.

Maru Ehitus eesotsas projektijuht Andrea Heinaga, kelle juhtimisel valmis keerulise konstrufktsiooniga Aiamaja Tallinna Vana-Viru tänavale.

Tänapäevase arhitektuuri järjepideva ja süstemaatilise kajastamise eest ETV kultuurisaates „OP!”.

Arhitektuuri mitmekülgse ja laiahaardelise kajastamise eest (arhitektuurifilmide MAJA 2002-2007 käsikirjade autor, tõstatanud meedias korduvalt mitmeid linnaehituslikke probleeme).

Innovatiivse ja kõrgekvaliteedilise arhitektuuri edendamise eest (Lotte lasteaed, Tartu hotelli juurdeehitus, Kroonuaia kool, ERM, Tigutorn, Tartu Spordimaja, Korterelamu Emajõe ääres Karlova külje all).

Arhitektuuri laiahaardelise kajastamise ja kirjastustegevuse eest.

Innovatiivse ja kõrgekvaliteedilise arhitektuuri edendamise eest (Rotermanni kvartal).

Kõrgekvaliteedilise ehitus- ja arendustegevuse eest (Rotermanni kvartal, Forumi keskus).

Eesti arhitektuuri kõrgetasemelise kajastamise eest kirjasõnas.

Eesti arhitektuurielu positiivse mõjutamise eest tellijana.

Kõrgekvaliteedilise ehitustegevuse eest.