Tehasemiljöö meelitab sisustajat
Liivi Tamm
Endised Norma ja Lutheri vabriku ning tselluloosikombinaadi hooned on tehastesse kodude rajamise laine alguseks.
Tehasekeskkonda rajatavate kodude vaimustus puhkes 1970. aastatel Ameerikas, kui sealsed kunstnikud lahendasid niiviisi korteripuuduse probleemi. Peagi sai sellest eluvaade ja sisustusstiil ka Euroopas, mis nüüd üha kindlamalt ka Eestis kanda kinnitab. “Kümmekond aastat tagasi kõik tehased hoolsalt töötasid, trendiks oli korrastada vanu büroohooneid,” nendib sisekujundaja Katrin Vaikla. “Täna on ära tabatud, kui popid on mujal maailmas tehasekeskkonna korterid, need on küllaltki kallid ja luksuslikud. Ma isegi pisut imestan, et vanade tehasehoonete võimalused alles praegu avastatakse.”
Usun, et tehasekeskkonda eluruumide rajamise trend saab meil hoogu juurde.
Katrin Vaikla sisekujundaja Endises Norma tehases asuva Art Depoo arhitekt Harry Klaar nendib, et tehasekeskkonda ihkavad kodu ka pisut teistlaadi ja avarama mõttelaadiga inimesed. “See keskkond on ka eluvaate peegeldaja, see on vabam elamisviis, mille puhul võib paralleele tõmmata tänapäevase popkultuuriga,” arvab Klaar.
Katrin Vaikla hinnangul on ka tehasekorterite stiil üheks ekperimenteerimisalteid inimesi veetlevaks punktiks. “Sisekujunduse kohta võib öelda, et mida vähem, seda parem,” lausub Vaikla. “Soovitaksin rõhutada asja olemust, tuua esile seda, mis keskkonnas varem on olnud. Hästi mõjuvad lahti jäetud ventilatsioonitorud, sageli jäetakse avatuks betoonist valatud põrandad. Iseloomulik on must metall, tavaliselt lakitud kujul. Mida lakoonilisem, seda parem.”
Endises tööstushoones asuva korteri omanikul tasub kindlasti tähelepanu pöörata detailidele – klaasist laud, pooltööstuslik lamp või vastupidi, hästi modernne valgustus toob keskkonna omapära kontrastiprintsiibil esile. “Kontrast detailina on hea,” ütleb Vaikla. “Seda põhimõtet on edukalt rakendatud näiteks vanalinna korterite renoveerimisel.”
Endine Norma tehas kannab nüüd nime Art Depoo – enne jõule kolivad esimesed kodu soetanud inimesed sisse.
Ümber ehitatud tööstushooneid iseloomustabki üldiselt pigem agressiivsem lähenemine sisekujundusele: tapeeti asendab lakk või värv, paneel ei pea olema peidus, vaid teadlikult nähtaval.
Arhitekt Harry Klaari sõnul annab põnevaid võimalusi ka tööstushoonete suur koormustaluvus. “Seal saab mida iganes teha, sest konstruktsioonide juures on arvestatud raskete metallist seadmete koormusega. Seeläbi saab varieerida erinevate korruste kõrguseid, tasapindasid, kas või ehitada köögi kohale magamisnurk,” avab Klaar võimalusi.
Omapärase korteri sisekujundust kavandades tasub kindlasti vältida stereotüüpseid masslahendusi, näiteks seinte täies ulatuses kipsplaadiga katmist. “Sellist viga on tehtud näiteks endise tselluloosikombinaadi juures asuvatel pindadel. Tegelikult on seal kipsplaadi all paekivimüürid, seintel krohvi. Niisuguseid võimalusi ei tohiks tähelepanuta jätta,” hoiatab Vaikla.
Art Depoo projekt õnnestus
Rime Kinnisvara ehitusjuht Marek Kaasik peab Art Depoo projekti õnnestunuks: “Siin on nii korterid kui ka äripindadeks eraldatud osa,” räägib Kaasik. “Tänaseks on haljastuse ja koridoride siseviimistluse pool suures osas valmis, korterite viimistlemine on aga juba ostja fantaasia küsimus. Korterite hind polnud odavaimate klassist: tööstushoone nõudis palju katuseakende paigaldamist, lisaks suured aknad. Kui ikka ruumi kõrgus küünib 3,9 meetrini, on valgusele vaja tõsiselt mõelda. Samas annab see tehas lisavõimalusi, näiteks vahekorruste ehitamiseks majja. Renoveerimise käigus tuli ka mõningaid üllatusi, näiteks pidime välja vahetama mõned sillused, mida alguses pidasime kasutuskõlblikeks.”
Ehitajal tuli Art Depoo renoveerimistöö käigus pidevalt piire tõmmata, mida vana juures säilitada, mida aga lammutada. “Sellist arutamist oli päris palju,” nendib Kaasik. “Aga võimalusel jätsime vana alles. Näiteks trepp teisele korrusel mõjub oma ausas kulumises praegu tunduvalt paremini, kui seda oleks olnud ehitatav uus.”
Art Depoos on kokku 51 korterit. “Ilmselt oli ka valikut piisavalt – pindade suurus kõigub 28st 160 ruutmeetrini,” ütleb Kaasik. “Esimesed elanikud kolivad sisse ilmselt enne jõule, suurem sissekolimiste buumi on ilmselt veebruaris.”