Tehnikaülikooli raamatukogu arhitektid selgunud

Eesti Ekspress 27.07.2006
Arhitektuurikriitik Urmas Oja leiab, et võidutööga läks žürii kindla peale välja.
Läinud reedel, 21. juulil selgusid Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu ideelahenduse arhitektuurivõistluse võidutööde autorid. Võistlustööde esitamise tähtajaks laekus TTÜsse kümme võistlustööd, mille seast parimaks tunnistatud võistlustöö märgusõnaga “Ajupuu” autoriteks on Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak, kaasa töötasid Priit Hamer, Anna Katajeva ja Aleksandra Tumash.
Teise koha vääriliseks tunnistati võistlustöö märgusõnaga “Puu”, autoriteks Salto AB arhitektid Karli Luik, Maarja Kask ja Ralf Lõoke. Kolmandaks tuli võistlustöö märgusõnaga “Bibliotheke”, mille autoriks on arhitekt Mart Pobul. Lisaks anti välja kaks ostupreemiat, mis läksid võistlustöödele märksõnadega “Lilleke väljal” (Urmas Muru ja Peeter Pere) ning “Sõnajalg” (Ott Kadarik ja Villem Tomiste).
Konkursi žürii töötas koosseisus esimees rektor Peep Sürje, liikmeteks haldusdirektor Henn Karits, raamatukogu direktor Jüri Järs, üliõpilasesindusest Ragnar Everest, arhitektid Raine Karp, Kalle Komissarov, Toomas Rein, Enn Rajasaar, Ago Pähn.
TTÜ haldusdirektor Henn Karits rääkis, et arvestades ehituse-projekteerimise pingelist ja hõivatud perioodi, oli kindlasti teatav risk, et kas tõsised tegijad ikka jaksavad konkursist osa võtta. Uue raamatukogu juures otsiti just perspektiivi saada ülikoolilinnakule pigem dominandiks, pilgutõmbajaks Akadeemia tee ja Sõpruse puiestee nurgale. “Ajupuu” osas žüriis arutamist ikka jätkus, kuid lõpuks oli otsus üllatavaltki üksmeelne: üheksast kaheksa liiget pakkusid just seda tööd esikohale ning üks pidas seda teise koha vääriliseks. Karitsa sõnul olid võidutöö arhitektid end raamatukogu tehnoloogiaga väga hästi kurssi viinud, peale selle oli hoone lihtsalt raamatukogulik, selle keskkond paindlik, lõõgastav, mitte ülearu kontorlik.
Esikohatöö näib esialgu lihtsalt esmase musta kastina, kuhu etteantud hästi läbitöötatud programm ära paigutatud, kuid tegelikult ei olegi see nii igav, kui algul välja paistab. “Hoone kontseptsioon tuleneb puust. Raamatukogu on ise nagu suur puu, mille tüveks on kommunikatsioonid (trepid, liftid), oksteks eri valdkonnad, millele kinnituvad arvukate lehtedena raamatud. Sellise “ajupuu” juurteks on maa-alused hoidlad, mis moodustavad enam kui kolmandiku maja mahust. Raamat, paber ise, tuleneb ka puust, lisame sinna ajuragina, mis kaasneb raamatute läbitöötamisega inimeste poolt, ja saamegi ajupuu,” selgitab üks võidutöö autoritest Illimar Truverk. Musta kasti katab perforeeritud metallvõrk, et kaitsta raamatukogus olijaid ning seal hoitavat materjali otsese valguse eest. Perforeering teostatakse aga selliselt, et fassaadile moodustuks graafiline puidufaktuur.
Professionaalsus raamatukogule omase tehnoloogilise külje parima läbitöötamise osas, mida žürii võidutöö juures esile t& otil de;stis, toetus Illimar Truverki sõnul nende konkursitöö tegemise ajal ette võetud reisidel õpitule (külastati uuemaid raamatukoguhooneid Hollandis, Taanis, Rootsis jm), ent ka nende büroo varasemale kogemusele. AET AB arhitektid on projekteerinud Eesti Kunstiakadeemia, 21. kooli, Viimsi kooli, ka Tallinna ülikooli väiksemaid raamatukogusid. “Maksis kogemus ja meie poolt oli see kindla peale minek, meeskonna töövõit,” on Illimar Truverk rahul.
“Esikoha saanud töös oli raamatukogu tehnoloogiline külg kõige enam läbi lahendatud. Teise koha töö pälvis žürii heakskiidu arhitektuurse külje pealt, kuid selle kohandamine töötavaks raamatukoguks võtaks ilmselt rohkem aega, kui TTÜ-l seda hetkel on,” märkis žürii liige arhitekt Kalle Komissarov. Teise koha töö olulisimaks arhitektuurseks märksõnaks on võidutööga sarnaselt lihtsus, ent ka maastikulisus. Hoone teadvustab end campus’e tähtsaima lülina, kuna asub otse ülikooli teenindava liiklussõlme vastas.
Maja arhitektuur valgub maastikku, luues sinna mitmeid olemispaiku, ning avab hoone linnaku südames oleva pargi suunas. Maja sisestruktuur on kirev ja funktsionaalne – “sobiv õpikeskkond nii klaustro- kui agorafoobile”, nagu märgivad arhitektid. Lugemiskohad ja osa avariiulitest on lahendatud eri korruseid ühendavate astmestikena.
Kolmanda koha töö põhiideeks oli sulanduda etteantud arhitektuursesse keskkonda. Maja materjalideks olid Uno Tölpuse, Henno Sepmanni ja Olga Kontšajeva 1959. aastal projekteeritud TPI peahoonelt “laenatud” tellis ja klaasfassaad, harmoneerumaks eksisteeriva olukorraga. “Mai Šeini olemasolevale energeetikahoonele lisandub tulevikus sama arhitekti poolt ka humanitaarinstituudi hoone ning sinna kompleksi raamatukoguga veelgi kontrasti tuua muudaks asja liiga kirjuks,” kommenteeris kolmanda koha töö autor Mart Pobul.
Muru-Pere ettepanek oli horisontaalidest koosnev maht, minimalistlikud vööd, kust joonistuksid igal korrusel välja terrassid. Väljast range maht olek seest ekspressiivne, aatriumiga, vabaplaneeringulise põhiplaaniga. Kogu see horisontaalsus vastanduks vana põhikorpuse vertikaalsetele joontele. Fassaadi kataks individuaalse mustriga betoon, söövitatud-hägustatud klaas.
Kui teised auhinnatud tööd olid lähtunud pigem raamatukogu kui sellise olemuslikust introvertsusest, siis AB Kosmose arhitektide välja pakutud lahendus liigendas ette antud passiivse tahuka temaatilisteks kitsasteks hoonetiibadeks, mille vahel on välisloodus. Nii tekkis majale küll tunduvalt rohkem fassaadipinda, ent sai pakkuda igale lugejale võimaluse vaadata õue, näha, kas sajab lund, vihma või on tuuline, olla pilku õppekirjanduselt tõstes lõõgastavas sidemes looduskeskkonnaga. Tiibadest näeks lugejad küll ka veidi üksteist, ent see side toimiks pigem aimamisi, flirtides.
Kokkuvõttes võitis rangus ja tehniline läbitöötatus, kindla peale minek nii tellijaile, žüriile kui arhitektidele. Kindlasti täidab tulevane raamatukogu oma funktsiooni hästi, iseasi, kas selle veidi lapselik puu-kontseptsioon selles avaldub.
Tallinna Tehnikaülikool loodab, et uus hoone valmib ülikooli 90. aastapäevaks 2008. aastal.