Tere tulemast kapslimaailma: kinnine ja eksklusiivne City Spa

Ruumi toimetaja Aale Kask külastas City Spa päevaspaad ja astronoomilise aastamaksuga kinnist spordiklubi Tallinnas Rävala 4, leides, et Armani poe ja Vertigo restorani vahele jääval kolmel korrusel pakutav ruumielamus väärtustab inimeste privaatsust ja lülitab kiirelt välja argipäevast.

 

OÜ Alver & Trummal Arhitektid kavandatud majas avas juunis uksed City Spa. Endise ametiühingute maja kohale kerkinud uue hoone otstarvet valiti erilise hoolikusega. Esimesele korrusele paigutati esinduspoed ja ülakorrusele katuseterrassiga restoran, bürood jäid külgnevasse plokki ja maja aktsendiks kujuneva konsooli alla nähti ette spaa.

 

Asukoht linna tuiksoonel ei ole aga uuele klubile märki külge jätnud. Siseneja juhitakse endasse sulgunud maailma, kus on vähe päevavalgust ja palju tumedaid toone.

 

“Sihtgrupp on kiire ärimees, kes saab end saginast välja lülitada,” selgitab ka Bocca restorani ja Bonboni ööklubi kujundanud sisearhitekt Pille Lausmäe. “Sumbunud värvilahendus peaks tekitama sisenejale s?oki, sest muidu kuluks lõõgastumiseks mitu tundi ja selle leidmiseks tihtipeale aega ei jagu.”

 

Esimene korrus on iga tänavalt sisseastuja päralt. Seal asub nii restoran-sohvabaar, peamine vastuvõtulett kui ka kõigile avatud vaikne spaa, kus võib nautida hoolitsust. Kinnine osa jääb teisele korrusele, kuhu pääsevad üksnes klubiliikmed, ja seal asub terviseklubi. Personaliruumid asuvad kahe korruse vahel. Erinevalt paljudest spordiklubidest ei pea treenerid ja kliendid kasutama sama riietusruumi.

Palju puhkenurki

Tegu on uudse mudeliga meie spaa-maastikul ning sellest lähtuvad veidi teistmoodi lahendused.

“Erinevalt laialt levinud hotell-spaadest, kus klient saab minna pärast protseduure numbrituppa lõõgastuma, peavad siinsed puhkenurgad olema lahendatud spaa sees,” toob Lausmäe välja erinevuse.

 

Sestap ongi nii spordisaalide, basseini kui ka hooldustubade juures palju väikseid sohvabaare – kohti, kus hetkeks aeg maha võtta. Materjalid on naturaalsed ja kvaliteetsed: tiikpuu, macassar, looduskivi ja klaasmosaiik.

 

Ebatavaliselt suur on Pille Lausmäe sõnul riietusruum, kus on lihtne oma sopp leida. Eriti tänuväärne on aga pesemisruumi kujundus: igal dus?il käib uks ees ja põrandas paikneb omaette äravoolurenn, mis välistab klubikaaslastega ühes vees trampimise.

Nii meeste kui ka naiste riietusruumist pääseb ühisesse aurusauna – hammam’i. Mõlemas riietusruumis asetsevad ka omaette saunad – meestel traditsiooniline soome saun ja naiste omas Eestis ainulaadne razul – seal saab end spetsiaalse mudaga kokku määrida.

Veepeegel “sinise augu” asemel

Pille Lausmäe sõnul on tegemist Eestis uudse lahendusega. Basseinist algavad tumedad klinkerplaadid jätkuvad ujula põrandal, kaotades tüüpilise basseini ja tekitades tunde, nagu hõljuks põranda kohal üksnes veepeegel. See on aga 1,4 meetrit sügav ja lisaks ujumisele toimuvad seal vesiaeroobika tunnid.

 

Eraldumiseks on basseini kõrval baldahhiiniga kaetud lamamistoolidega puhkenurgad, küllaltki levinud näiteks kallimate Malaisia hotellide välibasseinide juures, mida on vähe kasutatud siseruumides. Linasest kardinate abil saab puhkenurki üksteisest nii eraldada kui ka ühendada.

Päevavalgust loota ei tasu

 

Kõige rohkem kummitab spaad päevavalguse probleem, kuigi siseneva päevavalguse hulka on püütud minimeerida. Silmside väljas toimuvaga on üksnes restorani-sohvabaari osal. Basseinist kahjuks Rävala puiestee saginale naljalt pilku heita ei saa, sest vaadet varjutab piimaklaas.

Väliskeskkonnast väljalülitumine on olnud tähtsam kui kesklinna vaade, mida sellise intensiivsusega ei taju vist kuskil Tallinnas. Aga nagu öeldud, sealtsamast sisse astuv kiire inimene peab unustama välismaailma.

 

Jõusaalist avaneb vaade hoovile. Ülejäänud ruumide (treeningklassid ja hooldustoad) enamus on jäetud akendeta.

Koopasse sisenemise tunnet on sisearhitektuursete võtetega veelgi suurendatud. Tume valitseb kõikjal. Kardetud pole lisada ka päris musta! “Heledat on üksnes värskendamiseks,” täpsustab Lausmäe.

 

Koopalikkust lisab seegi, et vanasse ametiühingute majja jäävatel treeninguruumidel on väga madal lagi. Kiita tuleks siin aga sisearhitekti, kes on vana ja uue orgaaniliselt üheks liitnud. Seda ennekõike materjalide kaudu, mis läbivad tervet spaad. On küll kombineeritud faktuure, kuid tulemus on rahulik ja väljapeetud.

Summutatud toonid ja valgus

Eriline rõhk meeleolu loomisel on langenud valgustusele. Kasutatud pole küll eksklusiivseid disainvalgusteid, kuid Rootsi firma Flux lihtsad valgustid on kõikjal reguleeritavad. Valitsevad summutatud kaudsed valgusallikad, kuid meeleolu on võimalik valguse timmimisega muuta.

 

Pille Lausmäe sisearhitektuuribüroo interjöörilahendus paistab silma läbimõelduse ja minimalistliku rahulikkusega (räägivad üksnes pinnad ja faktuurid), ent sellega on karjuvas vastuolus restorani seinale paigutatud foto punastest huultest. Samavõrra banaalne on aktimaalide paigutamine spordisaali seinale.

 

Õilis on tuua ruumi kunsti, kuid kunagi ei tohiks üks detail tekitada ebakõla hoolikalt loodud tervikus.Ka siinkohal võiks konsulteerida sisearhitektiga.

 

 

Eesti Päevaleht 28. juuli 2007