TIINA MÄGI: Mineviku otsustest ja tuleviku vastutusest
Linnaplaneerijad peavad jagama ehituslube rohkem südametunnistusega ja kinnisvaraarendajad peavad tegutsema suurema vastutustundega, kirjutab Tiina Mägi.
Elus tuleb vastust anda iga otsustuse eest. Isiklik valu, vaev ja rõõm on enda mure, kuid ühiskonna asjadega on paraku teisiti: ühed otsustavad, aga teised nopivad vilju – kas hapumaid või magusamaid.
Olen Tallinna linnavolikogu saalis ja mujalgi aastaid paljudele tüliks olnud, sest ei salli pealiskaudsust detailplaneeringute kehtestamisel. Protsess on pikk, kestab aastaid.
Seepärast tuleb võtta endale kohustus vaadata ka kaugemale tulevikku, olenemata sellest, et aastate pärast ei pruugi me ise otsustajate pingis istuda.
Kokkulepped ei kehti
Avalik arvamus ülistab või sarjab seda seltskonda, kes avamistel linte läbi lõikab, unustades sageli, et sel ajal, kui protsessile pöördumatute tagajärgedega alus pandi, käisid lõikajad alles lühikestes pükstes ja põlvikutega.
Näited.
Näituse väljaku piirkonnas üldplaneeringu järgi sotsiaalmaa on märkamatult muutunud äri- ja elamumaaks. 19-korruselisena planeeritud hoone Pirita tee ääres on muutunud 11-korruseliseks.
Endine ETKVLi staadioni ala koos mereäärsete kruntidega oli mõeldud samuti sotsiaalmaaks ja kultuuriobjektide reserviks. Nüüd on see tihedalt karbikesi täis pikitud ja tegevus jätkub samas võtmes mereni välja.
Sellist nähtust nimetatakse kinnisvaraarendamiseks, kuid minu tagasihoidlik sõnastus selle kohta oleks «kinnisvara kasutamine kiire kasumi huvides kasutajale, mitte linnale».
Hotell Viru naabriks mõeldud Viru Poeg oli tõepoolest Viru keskuse kunagise plaani peal ühe mõeldava reservina. (Kahju, et sellele kohe pikka kriipsu peale ei tõmmatud!)
Plaan pidi kaalumisele tulema vajadusel ja võimalusel ning arvestades kompleksi üldmahtu. Tänaseks on Viru keskus silmatorkavalt oma lubatud mahtu suurendanud ja reservivajadus ei tohiks enam kõne allagi tulla.
Restori kvartal. Olin ajal, kui otsustati territooriumi kasutusõigus, Kesklinna halduskogu esimees. Toonastest variantidest oli Restor parim valik. Meenub koosolek, kus Restori juhid ristküsitluste tules kinnitasid, et korrastavad ala, rekonstrueerivad sellel asuvad hooned ning annavad neile sobivad funktsioonid.
Samuti kinnitasid nad, et müüriäärsed ajaloolised hooned restaureeritakse ja need saavad mõtestatud rakenduse – linnarahvale ja turistidele avatakse vaade linnamüürile ja tornidele, kui on rajatud müüri äärt mööda kulgev tee.
Mõtisklesime toona veel, milline peaks olema tekkiva tänava nimi, kas Suurtüki põik või Väike-Laboratooriumi, ja leidsime, et see küsimus jäägu linna nimekomisjonile.