Toimus suveseminar riigiarhitekti teemal

14. – 15. juulil 2012 kohtusid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja teised arhitektuurihuvilised Haapsalus, et suvepäevade raames maha pidada järjekordne suveseminar. Tänavune suveseminar “Riigi arhitektuur”  toimus Haapsalu kultuurimajas ja Kuursaalis, mille peaesinejaks olid Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor Marju Lauristin ning tunnustatud arhitektuuribüroo NL Architects asutajaliige Walter van Dijk Hollandist.

Suveseminari avasid Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere ja Eesti Sisearhitektide Liidu esimees Priit Põldme, kes andsid jutujärje esimese bloki moderaator Yoko Alendrile, kes juhatas sisse päeva esimese esineja Marju Lauristini.

Marju Lauristin peab arhitektuuri sõnumiks, kommunikatsiooniks ja meediumiks – teateks sellest, kust me tuleme ja kes me oleme. Tema ettekandes esinesid tugevalt sellised märksõnad nagu vaimu ja võimu dialoogid, siirdekultuuri ja identiteedikriisi representatsioonid, arhitektuuri sotsiaalsed väljakutsed, ühiskonna fragmenteerumine ja getostumine: Tiskre sündroom, Lasnamäe vs kesklinn, Uus maailm vs uusrikkad. Lauristin tõstatas ka küsimuse, kas arhitektuur saab muuta ühiskonda ja inimesi? Ja arhitekti tahe muuta riiki riigi abiga ilusamaks, terviklikumaks, paremaks – on see utoopia, või on see tõesti võimalik?

Lauristin tõi põnevaid paralleele oma ettekandes nagu näiteks Tartu Ülikool ja Riigikogu hoone oma 6 sambaga, mis justkui peegeldab võimu kõrgemat positsiooni, kuhu on lihtinimesel raske sisse pääseda või siis vaimne võim, mida inimene ülikooli läheb otsima.

Ka Rahvusraamatukogu oli kui võimu ja vaimu dialoog nõukogude ajal, kus kultuur oli vastupanu vahend ja kultuuri abil püüti end eraldada ideoloogilisest väljast. “Raine Karp on selle sõnumi Rahvusraamatukogu näol kivisse valanud, “ ütleb Lauristin.

Uue vaimse tsensuuri näide on aga Lauristini arvates Karla katedraali lammutamine, mis on kui püüd seda unustada, kust me tuleme. Samas on aga ka positiivseid näiteid, mis aitavad uskuda, et arhitektuur saab aidata meie vastuolulist ning lõhki aetud ühiskonda nagu näiteks Rakvere keskväljak, mis on väga avatud, demokraatlik ja julge püüe olla üle postnõukogudelikust keskkonnast. Või siis hoopis Tartu AHHAA keskuse ümbrus, mis on sarnaselt Rakvere keskväljakule väga inspireeriv ja loomulik keskkond just noortele.

Lauristin oli oma kõnes üldiselt skeptiline riigiarhitekti suutlikkuse osas vaimu võimu eest kaitsta, samastades seda näiteks meie prokuratuuri tegevusega. “Neil on ju tohutu võim, aga vaadake kuidas vaevleb… Milline peaks olema see põhiseadus, mis annab riigiarhitektile sarnase võimu nagu prokuratuuril? Kas me tahame sellist põhiseadust?” arutles Marju Lauristin. Tema arvates peaks riigiarhitekt olema president või peaminister.

Pärast Marju Lauristini inspireerivat ettekannet jätkas suveseminari Riigi arhitekti teemal Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Elari Udam, kus peatus teemal “Riigi Kinnisvara AS roll  arhitektuuri mõjutajana”. Udami sõnul on Riigi Kinnisvara AS (RKAS) vormilt küll eraõiguslik aga sisuliselt avalikku teenust pakkuv organisatsioon ja võimalik kompetentsikeskus riigile. Ta tõi välja rida tingimusi, mida RKAS peab rajatavate hoonete puhul kindlasti järgima, nagu näiteks: õige turuväärtus, piisav maht, ohutus, kestvus, paindlikkus jne.

Selle tarbeks on RKAS koostanud ka tehnilised nõuded büroo- ja koolihoonetele, mis on samas aluseks mistahes hoonete projekteerimisel.

Elari Udam rääkis ka põgusalt plaanist koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Projektbüroode Liidu ja Kultuuriministeeriumiga välja töötada põhimõtted, millistel juhtudel ja millised arhitektuurikonkursid korraldada ning arhitektuurikonkursside heade tavade kohased juhendid ja tüüptingimused.

Suveseminari esimese poole lõpetasid SALTO arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Karli Luik oma ettekandega avalikest hoonetest, kuna SALTO tööd on tulnud eelkõige läbi konkursivõitude ehk siis on tegemist avalike hoonetega – Eesti Maanteemuuseum, koolihooned, spordihallid, külakeskus, aga ka intrigeerivad projektid nagu näiteks Põhuteater, gaasitoru jne. Nende sõnul peavad kõik osapooled muutuma koostöös kõigi osapooltega, kuna paljusid asju ei saagi ette näha. Lõpptarbija, tellija ja arhitekt peavad koos olema suutelised muutuma ja õppima.

Suveseminari loengute teises osas toimusid tooteesitlused, väliskülalise loeng, tudengitööde esitlused ning kannatlike laste autasustamine. Suveseminari teist blokki modereeris Kalle Komissarov.

Tooteesitluses tutvustasid Lena Weckström ja Jutta Telivuo graafilise betooni võimalusi ehituses. Fassaadi kaunistamiseks mõeldud muster trükitakse betooni tardumist aeglustava ainega erilisele kilematerjalile, kasutades siiditrüki tehnikale sarnanevat meetodit. Saadud mustrikile asetatakse betooni valuvormi põhja ning sellele valatakse tavaline või dekoratiivbetoon. Peale betoonpaneeli lahtirakestamist ja tänu betooni tardumist aeglustava aine mõjule, jääb vastav osa betoonpaneeli pinnakihist kuni paari millimeetri sügavuseni kivinemata. Tardumata betoonikiht eemaldatakse survepesuga ning paistma jääb betoonis kasutatud täiteaine ehk pesubetoon.

Pikema loenguga oma loomingust esines hollandi arhitekt Walter van Dijk büroost NL Architects, kus tegi 300 slaidiga kokkuvõte oma büroo töödest ja tegemistest.

Lõviosa projekte tehakse Hollandisse, üksikud Aasia välisprojektid on tulnud läbi sealse arhitektide liidu, mis aktiivselt hollandi arhitektuuri ekspordib ja Aasia tellimusi vahendab. Samas oli ta kriitiline teise kultuurikeskkonda projekteerimise vastu, kuna konteksti on peaaegu võimatu tabada, samas ainult raha pärast see büroo oma tööd ei tee.

Nende loomingut iseloomustab pidev eksperimenteerimine funktsiooni, tüpoloogia ja vormiga. Põhiline meetod on hübriid, millega nad ka märkimisväärset tähelepanu on saavutanud. 2009 anti neile Mies van der Rohe parima noore büroo preemia, 2010 said nad euroopa linnaruumi preemia ning 2011 Amsterdami parima elamu võistlusel 1. ja 2. preemia.

Loengu lõpetuseks paluti tal kiirkommentaare siinsete tudengite lõputöödele. Selleks esitles Aleksei Petrov TKK-st oma lõputööd ning kanti ette arhitektide Mari Rassi ja Karin Lehti EKA magistritööd.

Õhtune osa Kuursaalis, mille juhiks oli näitleja Jaak Prints koosnes TLÜ disainieriala üliõpilastööde näitusest, pidulikust tänugaalast ning heast muusikast, mida esitasid Katerina Sokolava Peterburi muusikaakadeemiast ja Chalice.

Aitäh kõigile headele inimestele kohale tulemast ja kohtumiseni järgmistel suvepäevadel!