TOIVO TAMMIK: Geeniuste tagasitulek

Geeniuste tagasitulek    
  
Toivo Tammik

Ilmunud: reede, 06 oktoober 2006, Sirp



Bangladeshi uue pealinna Dhaka unenäoline keskus
(1962 – 1974).
 August Eduard Komendant
 Louis Isadore Kahn. arhiivifotod
 


Louis Kahni päevad
Kuressaares
 
Täna, kl 15 – 17 Louis Kahni portree avamine Kuressaare raekoja teisel korrusel;
kl 17.30 – 19 Louis  Kahni näituse avamine Kuressaare linnuses;
kl 20 – 23 arhitekti poja Nathaniel Kahni filmi “My architect. Son’s journey” (2003) linastus
Kuressaare Linnateatris.
 
Homme konverents
Kuressaare Linnateatris:
kl 9.30 – 9.40 EALi esimehe
Ülar Margi avasõnad;
kl 9.40 – 11.20 Florida ülikooli arhitektuuriprofessori
Robert McCarteri,
kl  11.20 – 13.15 Louis Kahni tütre arhitekt Anne Tyngi,
kl 13.15 – 14.35 arhitekt
Vilen Künnapu,
kl 15 –16. 25 Iowa ülikooli
õppejõu Thomas Leslie’
ettekanne;
kl 16.45 – 17.45 diskussioon Hollandi arhitekti Christopher Mölleri juhtimisel. 



Legend räägib järgmist: “1920ndatel tuli Hindre-kojaani tallu Järvamaal üks mees Tallinnast ja ütles: “Härra Komendant, teil on andekas poeg August, oleks vaja ta Saksamaale inseneriks õppima saata. Kas te  jõuate teda koolitada? ” Isa vastu, et talu on juba vanema poja käes, vaja temalt küsida. Vanem poeg Johannes ütles, et hea küll, mingu. August saigi Dresdenisse kooli. Kolmkümmend aastat hiljem saatis August Ameerikast metsast välja tulnud vennale postipakkidega ülikonnariiet, millest too sai  uuele majale katusetegemiseks raha. Nii maksis üks vend teisele kooliraha tagasi.”
Hiljuti leiti sõjaeelsed tšekid, mis tunnistavad, et tegemist ei olegi legendiga. Mõlemad vennad elasid vanaks, kokku ei saanud nad enam kunagi.
Seevastu kohtusid 1956. aastal Philadelphias kaks geeniust: Saaremaal sündinud Louis Isadore Kahn ja August Eduard Komendant. Kokku jäid nad 18 aastaks ning sellest koostööst sündis ridamisi XX sajandi maailmaarhitektuuri tippteoseid. Kuni Kahni surmani 1974. aastal. Kahe Eesti mehe esimene koostööprojekt, Richardsi meditsiinilaboratooriumid Philadelphias oli nii edukas, et selle projekteerimisest, ehitusest ja lõpptulemusest tehti New Yorgi moodsa kunsti muuseumis erinäitus, mis tõi publikurekordi.
Kahn lõi koos Komendandiga ridamisi tähelepanuväärseid arhitektuuriteoseid Ameerika Ühendriikides, kõige eredamad on tema saavutused aga idamaades, peateoseks kujunes Bangladeshi uue pealinna Dhaka unenäoline keskus (1962 – 1974).
Kahni isik on jäänud mõistatuseks ka 30 aastat pärast tema surma. Oma essee “Kahn kui poeet-filosoof ja arhitekt -õpetaja” sissejuhatuses ütleb Komendant: “Kahn oli põhiliselt kunstnik. Ta oli originaalne ega kopeerinud kedagi, kuigi seda on sageli arvatud. Tema juured olid kindlalt kreeka arhitektuuris. Ta imetles Le Corbusier’d ja mõnel määral Frank Lloyd Wrighti, kuid põhiliselt oli ta iseseisev.    /—/ Kahni tehnikaalased teadmised ei olnud võrreldavad tema arhitektuuriliste ideedega.  Alati vajas ta praktilist abi kelleltki, kes oli suuteline teda julgustama ja arutama tema idee realiseerimise võimalikkust. Tavaliselt olid need ideed väljendatud vaid suuliselt või kunstiliste visanditena. Nii toetasin mina oma inseneriteadmiste ja praktiliste kogemustega tema juhtivat, loovat rolli koos selle sütitava filosoofia ja eesmärkidega.”
Kahn tuleb taas Saaremaale sel  nädalavahetusel. 2. oktoobril möödus August Komen-dandi sünnist 100 aastat. Komendandi kojutulekuks võiks saada tema särava raamatu “18 aastat koos Louis I. Kahniga” väljaanne eesti keeles.