Toomkirikul uus vaskplekk-katus ja värske fassaad
Merike Teder
Enne 2002. aastal alanud renoveerimist oli 13. sajandil rajatud toomkirik peaaegu avariiolukorras, kirjeldas kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik.
Nüüdseks on 6,5 miljoni krooni eest saanud kiriku seinad värske krohvikihi, korda on tehtud katuse läbilaskvad osad. Ferseni kabeli ja loodekabeli tsinkplekk-katus vahetati üleni vaskplekk-katuse vastu, vana oli lihtsalt nii läbi.
Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe rääkis, kuidas üks lääne turist oli pärinud, kas kiriku kogu katus on tõesti vasest. “Kui ma ütlesin, et on jah, siis ta imestas, et see on ju nii kallis,” muheles õpetaja. “On küll kallis, aga kaunis ja püsiv,” oli ta rahul.
Töö kiriku kallal pole kaugeltki lõppenud. Esmajärjekorras peab Dubovik vajalikuks restaureerida kõik aknad. “Sellest sõltub ju sisekliima. Pole mõtet interjööris midagi teha, kui niiskus tuleb sisse,” põhjendas Dubovik. Kiriku akendel on topeltraamid: sees puidust, väljast vitraazŠid. Neid tuleb käsitsi restaureerida.
Toomkiriku torn kavatsetakse osaliselt avada, et linlased ja turistid pääseksid sealt avanevat fantastilist vaadet imetlema.
Põrandaga kõige kiirem
Kui juba kiriku interjööri taastamisega alustada, tuleks Duboviku hinnangul esmalt korda teha paekivipõrand. “See on praegu vajunud. Neid on vähe, kes teavad, et seal on säilinud isegi 16. sajandi hauaplaadid, mis aga praegu pole nähtavad,” kinnitas ta. Kultuuriväärtuste amet on koostanud põrandaplaani, kus on tähistatud kõik plaadid ja kirjas nende ajalugu.
Tallinna kirikurenessanss venib
•• Esialgu kavandati viis aastat kestva projekti raames aastatel 2002–2006 investeerida 80 miljonit krooni, et restaureerida 22 Tallinna kirikut.
•• Volikogu praeguse investeerimisplaani järgi investeeritakse aastani 2007 projekti 42 miljonit krooni. Toetust on projektile lubanud ka riik.
•• Sel aastal anti kirikute restaureerimiseks 7,5 miljonit krooni. Restaureerimine käib toomkirkus, Oleviste, Kaarli, Nõmme Ristija Johannese ja Siimeoni kirikus.
•• “Kahju, et projekt ei ole käivitunud sellises mahus, nagu me tahtsime, ja rahasüstid ei ole olnud nii suured, kui algul lootsime,” ütles volikogu esimees Maret Maripuu.