Tornide väljaku müüriäärse ala tulevik endiselt ebaselge
Askur Alas
Seni pole alale tehtud tänastele nõuetele ja seadustele vastavat detailplaneeringut
Mullu suvel linna ja Restori vahel lahvatanud tüli Suurtüki tänava kandis linnamüüriäärse maa täisehitamise suhtes pole siiani kohtus lahendust leidnud, pooled ei pea ka kohtuvälist lahendit tõenäoliseks.
“Praeguse seisuga ei ole selles asjas edasiliikumist. Mis linnamüüriäärsest alast saab, on veel vara öelda – ei tasu ette rutata,” ütles abilinnapea Peep Aaviksoo.
Kuu aega tagasi andis värske abilinnapea intervjuus Päevaleht Tallinnale mõista, et Restoriga peaks kokku leppima. “Linn peab defineerima oma huvi, mida linn seal näha tahab ja millises vormis. Kuidas me saame omanikuga probleemi lahendada, et nii linlaste huvid kui ka eraomaniku huvid oleksid kaitstud. Vaja on dialoogi,” ütles Aaviksoo. Nüüd jäi Aaviksoo morniks: “Kokkulepe on võimalik siis, kui see on mõlema poole tahe.”
Läbirääkimisi pole olnudki
Restori peadirektori Arsi Koogi sõnadest jääb aga vastupidine mulje. “Me võiks läbi rääkida küll, kui keegi meiega läbi rääkida tahaks. Kui läbirääkimisi pole olnud, siis pole ka millestki rääkida,” ütles Kook. Kook ei soovinud rääkida ka sellest, kas firma kavatseb edasi müüri äärde elamuid ehitada või soovib linnalt kompensatsiooni.
Reedel pidi Tallinna halduskohtus toimuma asja arutav istung, mis aga ära jäi, kuna kohtunik pidi matustele minema. Järgmine istung toimub 7. aprillil. Enne kohtulahendit ei soovinud Kook asja rohkem kommenteerida. “Ka meedia peaks ettevaatlik olema, sest see võib mõjutada kohtuotsust. Ei tasu meid kohe süüdlaseks tembeldada,” märkis Kook.
Mullu juulis tühistas linnavalitsus Restorile väljastatud ehitusloa, sest selle järgi oli firmal õigus linnamüüri ääres olnud 18. sajandist pärinevaid hooneid vaid rekonstrueerida, mitte lammutada. Restori väitel olid konstruktsioonid amortiseerunud. Ehitusloa tühistamist püüabki Restor kohtus tagurpidi pöörata.
Linnaosavalitsus soovib müüri äärde parki
Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul pole linnaosavalitsuse seisukoht eelmisest suvest muutunud. “Linnamüür on üks Tallinna sümboleid ja uusehitiste ehitamist linnamüüri külge ei pea ma mõistlikuks. Seda ka siis, kui tegu on vanu matkivate uusehitistega,” ütles Pentus.
Veebruari keskel saatis Pentus säästva arengu ja planeerimise ametile ettepaneku algatada Suurtüki tänava, Rannamäe tee ja Laboratooriumi tänava vahelise ala kohta planeering, millega pandaks paika, kus on ehitused, kust hakkab jooksma piirdeaed, kuhu tulevad põõsad ja kuhu lillepeenrad. “Seni pole alale tehtud tänastele nõuetele ja seadustele vastavat detailplaneeringut,” nentis Pentus.
Restoril on esimene osa ridaelamuboksidest Plate ja Eppingi torni vahel juba välja ehitatud. Teise poole ehk Eppingi ja Grusbeke-taguse torni vahelise osa juures läks asi aga suure kella külge – avalikkus ilmutas asja vastu erilist huvi, sest lammutatud hooned paljastasid unikaalse vaate sajandeid kinniehitatud keskaegsetele müüridele.
Probleemi tegelik alge on selles, et linn ei kasutanud eelisostuõigust 1998. aastal, kui siseministeerium müüs linnale nii olulise maatüki avalikul enampakkumisel.
Loe: epl 24.03.2004