Totaalne ümbersünd: Milliseks muutub mereäär tulevikus?
Autor: Oliver Õunmaa, Pealinn
Allikas: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=110&lang=5&nid=7940
OÜ ARS Projekti välja pakutud idee järgi hakkab Merivälja muulist Kakumäeni kulgema 27 km pikkune rannapromenaad, mis jaguneb sõltuvalt ümbrusest ja rannikust 11 suuremaks osaks või 16 detailsemaks lõiguks.
«Eesmärk pole mereääre muutmine magistraaliks, kus saaks liikuda piki mereäärt punktist A punkti B, vaid mere äärde elu toomine,» selgitas linnaplaneerimise ameti koordinaator Kerttu Märtin. «Praeguseni pole ju elanikud pääsenud Tallinnas paljudes kohtades mere äärde, eesmärk on seega luua enneolematu avalik ruum ja pakkuda elanikele seal tegevusi.»
Mõnes kohas, kus päris mere ääres liikuda pole võimalik, promenaad katkeb ja järgmise lõiguni viib ühendustee.
Nii kulgeb ühendustee mööda Reisisadama kaidest, Paljassaare linnukaitsealast, Bekkeri sadamast ja vabaõhumuuseumist. Mõnes kohas aga lühendavad ühendusteed lihtsalt teekonda, kui promenaadil liikuja soovib mõne lõigu vahele jätta.
ARS Projekti juhtiva arhitekti Rasmus Tamme sõnul on just ühendusteid õige keerulisem paika sättida. «Põhiline mure on, et seal hakkab kergliiklustee autoteega ristuma,» mainis Tamme. «Oleks ju tore istuda jalgratta selga ja sõita promenaad ühest otsast teise läbi nii, et autosid üldse ei kohta. Kuid praegu tuleb vaadata, et jalakäijad ja ratturid autoteedest mugavalt üle saaks. Need tuleb hästi suunata.»
Promenaadiala on 25 ja ühendusteede kümme meetrit laiad. Promenaadialadel paiknevad nelja meetri laiused kõnni- ja kahe meetri laiused jalgrattateed. «Osa promenaadilõike on mõeldud puhkamiseks, teised liikumiseks,» lausus Tamme.
Mõned promenaadilõigud asuvad linnamaal ja need rajab linn, paljud rannaalad on aga erakätes. Linnavaraameti osakonnajuhataja Alo Brandt on öelnud, et ka ükski arendaja ei pääse rannapromenaadi lõigu ehituseta. «Kui keegi hakkab oma kaldaäärset krunti arendama, räägib linn temaga läbi, et ettevõte rajaks oma krundile ka jupi rannapromenaadist,» ütles Brandt. «Seejärel on arendajal kohustus see planeering viie aasta jooksul ellu viia.»
I – Merivälja muul – paviljonid merevaatluseks
Esimese promenaadiosa pikkus on 3,4 kilomeetrit. Muuli teema on meri ja arhitektide mõte on panna sinna püsti paviljonid mere vaatamiseks. «Tihti on suvel mere ääres nii, et päike paistab ja ilm on soe, aga tuul on külm,» ütles Tamme. «Paviljonid aitavad kauem ja mugavamalt mere ääres olla ning vaadet nautida.»
Pirita rannas kujuneb rannapromenaadiks praegu piki supluskohta mändide vahelt kulgev tee. «Tee äärde tuleb juurde istumiskohti ja prügikaste, lisaks kena valgustus,» rääkis Tamme. «Samuti ligipääsud, et pääseks randa meelt lahutama. Kuna lõik asub toimivas supelrannas, on sinna suur osa vajalikust juba rajatud.»
II Pirita tee – skulptuurid ja vaatetorn
Kolmekilomeetrine rannapromenaad rajati Pirita teele juba 1980. aasta olümpiamängude purjeregati ajaks. Praegu on sinna lisandunud ka korralik rattatee ja lõik on kavas täiesti korda teha. Tamme sõnul tulevad sinna muu hulgas uus valgustus ja väikevormid. «Näiteks võiks seal olla veel skulptuure, eri kunstiobjekte ja vaatetorn mere jälgimiseks,» ütles Tamme.
III Põhjaväil ja Russalka – lauluväljaku laiendus
Kahekilomeetrine lõik kulgeb Russalkast Vanasadamani – sinna kavandatud autotee kulgeb ühes kohas läbi mere ja promenaadki paikneb osaliselt Põhjaväila kõrval täidetud pinnasel ehk seal, kus praegu loksub meri.
«Jalakäijad asuvad mere ja autotee vahele, et Põhjaväil ei lõikaks jalakäijate ala ära,» seletas Tamme. «Autodest eraldab jalakäijaid-kergliiklejaid madal haljastus, mis toimib ka müratõkkena.» Tamme sõnul on lõik justkui läheduses asuva lauluväljaku laiendus: «Näiteks suviste ürituste ajal on promenaadiservas müügitelgid ja -paviljonid.»
Maapind on kavandatud langema astmetena mere suunas. «Eri astmetel on erinev liikumiskiirus,» tähendas Tamme. «Kõige üleval sõidavad autod, aste allpool kergliiklejad ja päris all mere ääres saab käia jala.»
Lähedusse tuleb parkla, kuhu inimesed saavad auto jätta, et siis ratta või rulluiskudega edasi sõita.
IV Kalasadam – väikejahtidega kesklinna ja klaasitud majad
Vanasadamast Kalasadamani kulgev lõik on 2,4 km pikkune. Sinna tulevad istumiskohad, haljastus ja laudisel terrass jalakäijatele. Üks osa Admiraliteedibasseini äärsest promenaadinägemusest valmis möödunud suvel. Seal asub nüüd ujuvkaidega jahisadam turistidele, kes soovivad oma alusega otse kesklinna sõita.
«Tegemist on suvise väikelaevade sadamaga turistidele, kes saavad merelt tulles otse kesklinna sõita,» ütles Tamme. «Promenaadi lõplik välimus ja võimalused sõltuvad hoonetest, mis sinna äärde tulevad. Küllap ääristavad seda hooned, mille esimesed korrused maast laeni klaasitud,» lausus Tamme.
Basseiniäärse ala kujundab Ühendatud Kapitali ja Skanska EMV venima jäänud arendus. Sinna peaks tulema väljak, kus näiteks merepäevi pidada, kuni 15 hoonet äri- ja büroopindade, hotelli, tuhande korteri ja maa-aluste parklatega. «Promenaadilõik lõpeb linnahalli läheduses eri väljakutega, millest võib kujuneda kokkusaamise koht,» mõtiskles Tamme.
V Miinisadam ja pulbitsev Kultuurikeskus
Tegelikult 2,5 km pikkust ala nimetatakse kultuurikilomeetriks, sest sinna koondub kõige rohkem kultuuriasutusi ja -sündmusi. SA Tallinn 2011 juhi Jaanus Mutli sõnul saab uus ala olema pulbitsev põhiliselt jalakäijate keskus kultuuriaustajatele. «Kultuurikilomeeter tõmbab inimesi ja muudab mereääre elavaks,» selgitas Mutli. «See pakub kontserte, kunstiüritusi ja lõõgastusvõimalusi ega pole enam surnud ja lagunev tööstuspiirkond.»
Tamme kinnitusel on tegemist promenaadi ühe olulisema lõiguga. «Kalasadama ja Patarei vangla juurde jäävad ju linnahall, uus raehoone, kultuurikatel ja vanalinn,» tähendas Tamme. «Siin hakkab käima kõige arvukamalt inimesi, see tähendab, et promenaad on kõige laiem ja selle lähedal peab olema kõige rohkem ruumi eri tegevustele. Ka pääseb siin hästi vee lähedale, et soovijad saaksid istuda puidust tee serval, varbad vees.»
Lisaks kujuneb alast koht, kus loojuvat õhtupäikest nautida. «Segavat hoonestust sinna plaanitud ei ole,» rääkis Tamme, kelle sõnul annavad tooni hoopis väikelaevade sadam ja restoranid. «Sellest saaks koht, kuhu mere äärde õhtust või lõunat sööma minna. Kalaranna sadam aga on mõeldud ka kohalikele sildumispaigaks ja nii saaks näiteks Piritalt meretakso või oma kaatriga kesklinna sõita.»
Autode asemel tulevad Kalasadama äärde haljastus ja istumisalad, raehoone ja linnahalli juurde raeväljak. Kanuti aiast kulgeb piki linnavalitsuse hoonet ja linnahalli vasakut külge mereni raepark. Kalasadama idaküljel asub juba kalaturg, mis õhtuti on üritusteväljakuks.
Patareist Noblessneri ehk Peetri sadamani viiks puidust jalgtee. «Patarei juures on alustatud juba selle jaoks mereääre puhastamist,» rääkis Tamme. «Teele lisanduvad kaina ehitatud istekohad.»
Lennusadamas seisavad külastamiseks ankrus vanad laevad, angaaridest saab meremuuseumi filiaal ja selle lähedale kerkib justiitspalee.
Peetri sadama ala saab viis äri- ning 16 elu- ja ärihoonet kohvikute ja söögikohtadega. Neile lisandub lasteaed ja sadam väikelaevadele, mis mahutab kuni 250 alust. Sinna saavad sõita ka suuremad purjekad, sest kai ääres on vee sügavus kuni viis meetrit. Sadam ei ole vaid laevade sildumispaik, seal saab aluseid talvel ka hoiustada. 13 arhitektuurimälestist ja kaks tööstushoonet renoveeritakse kortermajadeks, ärihooneteks või näitusepaikadeks. Endisesse valukotta rajatud kontserdihallis on juba toimunud Nargeni festivali kontserdid jm.
VI Paljassaare – astmeline trepp vees ja majad postidel
Kolme kilomeetri pikkune promenaadilõik kulgeb piki Paljassaare sadama kaldapealset. Ka siin peaks jalakäija pääsema otse vee äärde, kuhu langeb astmeline promenaad. «Sadamaalale on plaanitud 96 uut alt lahtist hoonet, mille alt pääseksid inimesed vabalt mere äärde,» rääkis Tamme. «Postidel majade all saaksid inimesed mere ääres viibides ka vihma eest varjus olla.»
Lisaks tulevad promenaadi veerde lasteaed, mänguväljak, haljasala ja samuti väikelaevade sadam. Ranniku lähedale on koolidirektor ja volikogu liige Märt Sults kavandanud tehissaare, mille peale viib sadamast tõstesild.
VII Katariina kai – kaunis supelrand ja linnuvaatlus
Paljassaare sadamast kaini viib 1,3 km pikkune lõik. «See on looduslik käigutee liiva ja kivide vahel,» rääkis Tamme. «Ehk ka promenaadiks rajatava tee materjalid saavad seal olema tavalisest looduslikumad.»
Promenaadi kõrvale jääb kaunis Pikakari supelrand, kust avaneb vaade kesklinnale Piritalt nähtavaga võrreldes justkui peegelpildis. Asub ju Paljassaare rand kesklinnast teisel pool. Lähedal on Natura 2000 ala, mis peaks köitma kõiki linnuhuvilisi.
VIII Neeme ehk Kopli – ökoküla ja tuulepargid
Pikakari rannast Paljassaare poolsaare tipu ja linnukaitseala suunas promenaad ei kulge, vaid katkeb ja jätkub poolsaare teisel küljel piki Paljassaare lahe rannikut. 2,4 km lõik kulgeb veepuhastusjaama juurest Kopli poolsaarele mereakadeemia juurde. Tamme sõnul on tegemist samuti teega keset loodust, mis saab alguse ECOBAY arenduse juurest.
«Tegemist on Taani arhitektide ideega rajada kaunisse kohta energia- ja loodussäästlik asum,» rääkis Tamme. «Seal asuvate eluhoonete, koolide, äride, lasteaedade kütmisel ja elektriga varustamisel kasutatakse maasoojusenergiat, väikeste tuuleparkide tuuleenergiat ning läheduses asuva veepuhastusjaama energia ülejääki. Eri kõrgused hooned lasevad maksimaalselt kasutada päikeseenergiat ja viia miinimumini ruumide varjus asumisest tingitud soojatarbe.»
XI Mustjõe (Stroomi rand) – promenaad roostiku kohal
Kopli poolsaarele promenaad tiiru peale ei tee. Mereakadeemia juurest viib ühendustee ümber Bekkeri sadama ja järgmine promenaadiosa algab veidi enne Meeruse sadamat. Viie kilomeetri pikkune promenaadiala, mis kulgeb Rocca al Mare koolini välja, ongi kõige pikem. Stroomi supelrannas kulgeb promenaad läbi pargi. Ranna lõppedes kooli juurde viiv 2,5 km pikkune tee on aga esimene uus promenaadilõik, mille linn kahe viimase aasta jooksul juba valmis ehitanud on. 400 meetrit uuest lõigust on vesise roostiku kohal sild.
«Mõte oli lisada sellele lõigule veel eraldi ühendusteed üle roostiku päris mere äärde ja rajada sinna tuule eest varjatud istumiskohad,» ütles Tamme.
IX Merirahu ja Kakumäe – punkt promenaadile
Järgmise promenaadilõiguni viib Vabaõhumuuseumi tee. Lõik kulgeb kõrgel paekaldal piki Merirahu jahisadamat. Seejärel viivad Vabaõhumuuseumi tee, Räime tänava ja Sooranna tänava kergliiklusteed Kakumäe randa rajatud promenaadilõigu juurde.
Tamme sõnul on seal ühendusteede rajamine kõige keerulisem. «Erinevalt Vabaõhumuuseumi teest on tänavad kitsad ja suurem osa on uuselamute vahel asuv eramaa,» rääkis ta. «Seal peab veel lahendust mõtlema.»
Kakumäe ranna parki on plaanis ehitada viimane promenaadilõik. Selle tarvis tuleks rajada siht, sest erinevalt teistest supelrandadest puudub Kakumäel puude vahel kulgev tee.