TTK arhitektiõpe ajas tudengid protestima

TTÜ tahab õppe oma tiiva alla võtta, TTK ja ministeerium säili­taksid status quo.

Probleemid Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuriõppega on tagajalgadele ajanud kõik asjaosalised. TTK rakendusarhitektuuri eriala tudengid ja vilistlased on veendunud – nelja-aastase õppe järel pole neil peaaegu üldse võimalusi iseseisva arhitektina tööle asuda ega edasi õppida. Vastavaid kirju on hoogsalt saadetud ka haridus- ja teadusministeeriumile. TTK-s arhitektuuri õppiva tütre isa Toivo Vaheri sõnul on kõrgkool noori teadlikult eksitanud, sest lõpetamise järel arhitektiks tegelikult ei saa. „Oletame, et lähete kuskile autojuhiks õppima, aga lõpetades näete: ohoo, saate osaleda ainult labidaga koorma viskamisel. See on mõttetu aja ja raha raiskamine,” rääkis Vaher. Aasta rakendusarhitektuuriõpet maksab TTK-s 1150 eurot (18 000 krooni). „Kui õppekava sisu lugeda, siis on võimalik arhitektiks saada, kuid lisaks on vaja õppida magistriõppes,” märkis TTK rakendusarhitektuuri vilistlane Britt Lankots. Arhitektuuri magistriõpet pakub aga Eesti kunstiakadeemia (EKA). „Tegelikkus on selline, et 25–30 lõpetajast võeti kaks tasuta ja kaks tasulisele kohale,” nentis Lankots. „TTK lõpetajatel puudub väljund Eestis edasi õppida. See on ebaõiglane.” Ta lisas, et TTK diplomiga on probleeme olnud ka välismaale kandideerides.

Otsustavad EKA lõpetanud

Selleks, et olla Eestis vastutav arhitekt ja allkirjastada oma töid, peab olema neljanda taseme kutsekvalifikatsioon, neljanda ja viienda taseme arhitektil on võimalik osaleda ka riigihangetel. Kvalifikatsiooni saamiseks tuleb avaldus esitada Eesti arhitektide liidule (EAL). Register näitab, et Eestis on neljanda ja viienda taseme vastutavaid arhitekte kokku 176, kellest 85 protsenti on lõpetanud EKA või selle eelkäijad. TTK või selle eelkäija lõpetanuid on vaid kaheksa, nii TTK kui ka EKA vilistlasi seitse. Lankotsi esitatud kutsekvalifikatsiooni saamise avalduse on EAL kaks korda tagasi lükanud, kuigi tal on peale TTK diplomi selja taga 10 aastat tööstaaži. Lankotsi sõnul võib keeldumises rolli mängida tõsiasi, et otsustajad ise on valdavalt EKA lõpetajad. Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rektori Andres Keevalliku sõnul on TTK lõpetajad hinnatud oma insenertehniliste oskuste poolest. Ometigi on tema hinnangul selge, et EKA ja TTK ettevalmistus ei ole võrdne. „Oleme TTÜ-s viimastel aastatel saanud mitmeid kirju ehitusettevõtjatelt, kus öeldakse, et EKA arhitektiharidus on liiga kunsti poole kaldu,” märkis Keevallik.

Kui liita sellele TTK hariduslik tupikseis, oleks Keevalliku sõnutsi ainsaks lahenduseks viia TTK arhitektuuriõpe tervikuna TTÜ alla. Sama soovi on Keevalliku kinnitusel avaldanud ka TTK arhitektuuriinstituut. Sel juhul avataks TTÜ-s ka uus üheaastane arhitektuuri magistri­õppe kava ja lõpetajatel oleks võimalik iseseisva arhitektina töötada. TTK rektor Enno Lend aga arhitektuuriõppe kolimist TTÜ tiiva alla vajalikuks ei pea. „Praegu on asjad tasakaalus – EKA-st tulevad loomeinimesed, meie poolt on aga konstruk­tsiooni ilu ja vastupidavus,” ütles Lend. „Miks peaks seda tasakaalu tahtlikult rikkuma?” Tema sõnul on nii TTK kui ka EKA lõpetajad samas seisus, sest saavad „diplomeeritud arhitektiks”, mis tähendab, et iseseisvat vastutust töö eest võtta ei saa. Edasi magistriõppesse minemise võimalus on Lendi hinnangul olemas, sest viiendik keva­distest TTK arhitektuuriõppe lõpetanutest on EKA ja maaülikooli magistriõppes või välismaal. Samal ajal nentis ta, et ligipääs EKA magistrantuurile võiks tõepoolest parem olla ja seda ka EKA-ga arutatakse. TTK algatusrühm aga ei välista, et õigluse jaluleseadmiseks võetakse ette ka kohtutee.

Ministeerium: kui palju see maksaks?

Kirglik vaidlus, palju emotsioone:

•• Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhi Mart Laidmetsa sõnul on vaidlus arhitektuuriõppe üle üleliia kirglikuks muutunud. „Hästi palju emotsioone on olnud. Kohati on tudengitel põhjendamatuid ootusi – me ei teagi, kust need tulnud on,” märkis Laidmets.

•• Õppe üleviimist tema sõnul ministeeriumis vajalikuks ei peeta, kui aga TTÜ tuleks lagedale konkreetse kava ja kalkulatsiooniga, ollakse valmis seda kaaluma. Seni aga seda tema kinnitusel tehtud ei ole. „Meie ei saa küll riigi raha ehku peale panna,” teatas Laidmets.

•• TTÜ rektori Andres Keevalliku sõnul oleks kulutused väikesed, kui koos õppega tuleks TTÜ-sse kaasa ka arhitektide riiklik koolitustellimus.

•• Magistriõppe avamine TTÜ-s võtaks Laidmetsa teatel aega vähemalt kolm-neli aastat, sest vastav kinnitus on vaja saada Euroopa Komisjonilt.

•• Samal ajal aga nentis ta, et TTK lõpetajate pääs EKA magistrantuuri peaks olema suurem ja üle tuleks vaadata mõlema kõrgkooli õppekavad.

•• Kui praegu saavad TTK rakendusarhitektuuri eriala lõpetanud peale arhitektide liidu juures kutsekvalifikatsiooni taotlemise end ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis arvele võtta, siis ettevalmistusel oleva uue ehitusseaduse järgi jääb ainsaks registreerijaks liit. TTK tudengid ja vilistlased aga kardavad, et siis vähenevad kutsetunnistuse saamise võimalused veelgi.