TÜ teadlased kavandavad kümme korda säästlikumaid maju
Kui kõik on harjunud, et külmkappide puhul tähistavad tähed ABC energiaklasse, siis samasugused tähti hakkavad juba lähiajal kandma ka majad.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauringu sõnul on Eesti energiatõhususe osas muust maailmast maha jäänud, kirjutab TÜ tehnoloogiaportaal Novaator.
«Meie eesmärk on seda mahajäämust tasandada ning jõuda oskusteni, mis energiatõhusust oluliselt parandaks ja seega energiatarbimist pikemas perspektiivis paremini kontrolli all hoiaks,» ütles ta.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis valminud arvutisimulatsioon võimaldab energiatõhusa hoone modelleerimisel tarvis arvesse võtta viit põhitegurit.
Seinte soojapidavus: kui palju soojustusvilla tuleb seinte soojustamiseks kasutada? Külmasillad: mida rohkem on majal välisseinu, ehk mida keerulisema kujuga hoone, seda kulukam on kütmine. Õhupidavus: soe ei tohi seinapragudest välja lenduda. Aknad – kui soojapidavad on aknad, millisesse ilmakaarde on aknad suunatud. Viiendaks: kui palju ruumidest ventilatsiooni poolt välja viidud soojusest õnnestub uuesti kasutada.
See arvutisimulatsioonimeetod võitis Eesti Energia tulevikuenergia sihtkapitali energiasäästlike lahenduste projektikonkursi.
Mauringu sõnul saab kõiki neid viit tegurit simulatsiooni puhul korraga arvesse võtta, alustades hoone mahust, funktsioonidest ning sisekliimast. «Suvel on Eesti büroodes probleemiks palavus. Kas me püüame ruumi jahutada ruloodega või loodame kohe kliimaseadmetele, mis kulutavad energiat?»
Tema sõnul on võimalik seda dilemmat võrrelda olukorraga, kus auto gaasipedaalile on pandud telliskivi ning juht üritab samal ajal hoogsalt pidurile vajutada.
Energiatõhusaks projekteeritud ja ehitatud hoone kütmiseks kulub tänase tasemega võrreldes kümme korda vähem energiat. Samalaadseid maju on maailmas ehitatud, kuid Mauringu sõnul tuleb simulatsiooni puhul arvesse võtta väga palju kohalikke tegureid. Programm suudab arvestada pooltunni täpsusega valgustingimusi, aga ka temperatuuri, niiskust ning tuult.
«Saksamaal ei piisa enam sellest, et hoone on ilus. Seal küsitakse kohe, kui palju kilovatt-tunde see hoone ruutmeetri kohta energiat tarbib,» rõhutas Mauring.
Projekti lõpptulemusena peaks Eestisse kerkima esimesed 2-3 energiasäästlikku hoonet, kindlasti üks ridaelamu ning üks kontorihoone, mille puhul juba nullist võetakse arvesse energiasäästu põhimõtteid.
TÜ teadusprorektor Kristjan Haller ja Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste allkirjastasid lepingu, mille kohaselt tuumiklabor nõustab kahe aasta jooksul kahe – kolme energiasäästliku hoone projekteerimist ja ehitamist. Eesti Energia toetab vastavate rakendusuuringute läbiviimist 2 miljoni krooniga.
Loe lisaks TÜ tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori kodulehelt.
Toimetas: Marina Lohk
vt ka
Sakslased peavad oma majad keskkonnasäästlikuks muutma