Tunnustus legendaarsele ruumikujundajale
Vello Asi asus õppejõuna tööle 1963. aastal ja ei kahetse, et selle ameti valis.
Foto: Liis Treimann
See on kolmas kord, mil sisearhitekt Vello Asi töö pälvib suure tunnustuse. Nõukogude ajal on teda pärjatud Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama ja Viru hotelli projekteerinud meeskonna liikmena.
Esimesest preemiast on möödunud üle neljakümne aasta. Mis on selle aja jooksul teie tööelus toimunud?
1960ndail aastail loodi sisearhitektidele soodsad tingimused, sest tänu rikkaile tellijaile sündisid kohviku Tuljak ja baar-varietee Tallinn sisekujundused. Mahukamad tööd tegime Väino Tammega kahasse, vahel ka suurema meeskonnaga.
Väga meeldivaks kujunes Viru hotelli sisekujunduse projekteerimine, sest Soome ehitajad demonstreerisid kõrgklassi. Esmakordselt saime teostada midagi modernismile lähedast, mis poleks ilma hea töö ja kaasaegsete kvaliteetsete Soome materjalideta (millest tol ajal võis Eestis vaid unistada), mõeldav olnudki.
1970ndatel algas sotsialistliku majanduse vähikäik. Pirita olümpiapurjespordikeskuse kavandamine oli viimane suurprojekt, milles ma koos Väino Tamme, Aulo Padari ja Juta Lemberiga osalesin.
Sellel objektil oli rakendatud mitmesuguseid tehnoloogiaid – olümpiaküla oli ju kui väike linnak poodide, pankade, juuksurite, toidukohtade, baaride ja muu sellisega. Seal oli niisugune virvarr, mida oli huvitav teha.
Kahjuks on nüüd need interjöörid uue kujunduse saanud, aga kas teie olete tööjooniseid ja visandeid alles hoidnud?
Millegipärast ei ole. See oli muidugi täiesti vale, et me ei hoidnud kiivalt eskiisidel ja plaanidel silma peal, et need arhiivist kaduma ei läheks. Tookord ei saanud ka ruumidest mitmekülgseid vaateid jäädvustatud, sest polnud vastavat fototehnikat ega interjööre pildistavaid fotograafe. Praegu tehakse suurepäraseid ruumipilte ja nüüdset trükikvaliteeti ei saa toonasega võrreldagi!
Olete aastakümneid õpetanud tudengeid. Kas nad on aastatega ka muutunud?
Asusin õppejõuna tööle 1963. aastal. Aga kui olümpiamängude järel rajas majandusraskustes vaevlev riik vaid üksikuid silmapaistvaid objekte, siis pühendusin rohkem ERKi sisearhitektuuri kateedrile. Pärast Väino Tamme surma 1986. aastal läksin sinna põhikohaga tööle.
Seisakuaastail tegime tudengitega reaalsusega võrreldes ulmelisi projekte – niisuguseid, mille teostamisest unistasime. Üliõpilased on läbi aegade ikka samasugused. Nende projektides leidub – olgu nad oma käega joonestatud või masinas (arvutis) tehtud – nii säravaid ideid kui ka «pidurdunud» mõtteid ja nende autorite võimed avanevad kunagi hiljem.
Praegustel õppuritel on elu teistsugune: silmaringi laiendavad reisid, rahvusvahelised töötoad jms. Ise sain välispraktikat juba kogenud sisearhitektina, kujundades näitusi Ulan-Batoris, Londonis, Prahas jm. Need lühiajalised projektid pakkusid ka igapäevatööle vaheldust.
Minu õpingute ajal kandis auditooriumeisse prantsuse vaimu professor Edgar Johan Kuusik. Ja me tegime omi projekte tõsiselt ning stiilipuhtalt. Teadmisi ammutasime muidugi ka raamatutest ja ajakirjadest.
Ma olen väga rahul, et sattusin õppejõuks. Kui ma poleks elu tagumises pooles koolis töötanud, vajunuks see paratamatult ära, sest kahtlen, kas mul oleks turumajanduse tingimustes jõudu end pidevalt tõestada.
Vello Asi
• Sündinud 18. oktoobril 1927 Uue-Saalusel Võrumaal
• 1948–1954 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) sisekujunduse alal
• 1963–2001 ERKI õppejõud, alates 1991 professor
• 1967 Nõukogude Eesti preemia Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone arhitektuuri eest
• 1972 Nõukogude Eesti preemia Viru hotelli arhitektuuri eest
• 2001 – … Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor
Tähtsamad projektid:
• 1963 Kirjanike Maja saal
• 1967 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone (koos Väino Tammega)
• 1967 kohvik Tuljak (koos Väino Tammega)
• 1967–69 kohvik Tallinn (koos Väino Tammega)
• 1972 hotell Viru (koos Väino Tamme ja Loomet Raudsepaga)
• 1980 Pirita purjespordikeskuse jahtklubi ja pressikeskus
———————————————————————–
Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2007
Kirjandus
Peapreemia – Kristi Viiding (pildil), Jana Orion ja Janika Päll: Antoloogia «O Dorpat, urbs addictissima musis… Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet» koostamise eest
Kujutav- ja rakenduskunst
Peapreemia – Jaan Toomik: Isikunäitus Kumus, pedagoogiline tegevus EKA interdistsiplinaarsete kunstide õppetooli juhatajana, esinemine rahvusvahelisel areenil
• Evi Viires: Viimaste aastate loominguline tegevus ja eesti graafika edukas esindamine rahvusvahelisel areenil
• Vano Allsalu ja Sally Stuudio: Eesti jooksvat kunstielu kajastava veebikeskkonna kunstikeskus.ee realiseerimine
• Kunstirühmitus Non Grata: Multidistsiplinaarne tegevus Eestis ja välismaal, regionaalsete kunstifestivalide korraldamine, Kunstikonteineri näitused ja skriiningud Kultuuritehases Polymer
• Kunstiühing Pallas: 20 aasta pikkune tegevus ühe maalikunsti traditsiooni edendamisel ja esitlemisel, Ann Audova näituse korraldamine Adamson-Ericu muuseumis
Arhitektuur
Peapreemia – Vello Asi: Teedrajava rolli eest Eesti ruumikujunduses ja mitme põlvkonna sisearhitektide õpetamisel
• Raili Paling ja Liis Lindvere: Tallinna sünagoogi hoonega tervikut loova sisearhitektuuri eest
• Lembit- Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel: Tallinna sünagoogi uudset ja traditsioonilist ühendava arhitektuurse lahenduse eest
• Silja Konsa, Urve Sinijärv, Olev Abner, Kersti Lootus ja Ants Hein: Mitmekülgse teatmeteose «Eesti pargid» eest
• Kalle Vellevoog: Pärnu suvitusarhitektuuri kaasaegne ja kõrgetasemeline interpreteerimine – pansionaat Seedri tn 4
• Aivar Roosaar: Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse renoveerimine
• Kalle Komissarov: Tegevuse eest Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppetooli töö koordineerimisel ja arhitektuurimõtte avardamisel ajakirjanduses
Audiovisuaalne kunst
Peapreemia: Veiko Õunpuu (pildil), Mart Taniel, Ülo Krigul ja Katrin Kissa: Aasta filmi «Sügisball» loominguline kollektiiv
• Õie Orav: Elutööpreemia
• Marko Raat: Parim mängufilm «Nuga»
• Sulev Keedus: Parim dokumentaalfilm «Jonathan Austraaliast»
• Heiki Ernits, Kaspar Jancis, Mati Kütt, Janno Põldma, Priit Pärn, Olga Marchenko, Ülo Pikkov ja Priit Tender: Parim animafilm «Must lagi»
• Mait Laas ja Reet Grosberg: Rahvusvahelise kollokviumi «Voodoo hing» ja nukufilmi stuudio 50. juubeliaasta korraldamine
• Elo Selirand: Parim taustajõud
• Armin Kõomägi: Isikliku panuse eest Eesti filmikunsti
Helikunst
Peapreemia – Jaan Rääts: Väljapaistva pikaajalise loomingulise tegevuse eest
• Erkki-Sven Tüür: Särav loominguline aasta
• Helen Lokuta: Kaalukate lavarollide eest
• Ülo Krigul: Edukas loominguline aasta
• Jaak Sooäär: Jazzmuusika arendamise eest
• Ivi Tivik: Silmapaistev pedagoogiline tegevus
• Tiit Paulus: Pikaajaline tegevus interpreedi ja pedagoogina
• Mikk Üleoja: Mart Saare loomingu salvestamine
• Tiina Mattisen: «Eesti muusika bibliograafilise leksikoni» koostamine
• Jüri-Ruut Kangur: Noorte orkestrimängu arendamise eest
Näitekunst
Peapreemia – Mare Tommingas: Silmapaistva panuse eest «Vanemuise» balleti arendamisel
Rahvakultuur
Peapreemia – Aarne Saluveer ja Maido Saar: X noorte laulu- ja tantsupeo «Ilmapuu» kunstilised juhid
• Aet Maatee: Noorte laulu- ja tantsupeo «Ilmapuu» korraldamine
• Aavo Ots: Puhkpillimuusika edendamine
• Kadi Pajupuu: Rahvusliku käsitöötraditsiooni hoidja ja edasiarendaja
• Reet Piiri: Rahvarõivatraditsiooni alalhoidja
• Teater Randlane: Silmapaistva teatriloome eest 2007. aastal
• Altmar Looris: Rahvusvahelise festivali «Teater kohvris» eduka kunstilise juhtimise eest
• Tiia Toomet: Tartu Mänguasjamuuseumi rajamine, mitme põlvkonna laste ja täiskasvanute mälestuste põlistamine ning kättesaadavaks muutmine
Kehakultuur ja sport
Peapreemia – Alar Arukuusk: Pikaajalise tulemusliku töö eest rahvusvaheliste suusavõistluste korraldamisel ning Tehvandi spordikeskuse väljaarendamisel
• Märt Kermon: Pikaajalise tulemusliku töö eest noortespordi arendamisel ja noorte korvpallurite juhendamisel
• Erich Perner: Pikaajalise tulemusliku töö eest noorte jalgratturite juhendajana
• Heino Jeret: Pikaajalise tulemusliku töö eest spordiveteranide eestvedajana
• Kalle Voolaid: Sporditeemaliste raamatute väljaandmise ning näituste ettevalmistamise eest
Tiina Kolk