Uku Põllumaa möönab pangakvartali kirevust
Jüri Siimu ja Uku Põllumaa arhitektuuribüroo on kahasse projekteerinud Kapitali maja Ülikooli tänava niinimetatud panganduskvartalis. Põllumaa tunnistab, et kolm pangahoonet on tõepoolest erinevad.
Mõnegi arhitekti poolt Tartu viimase kümmekonna aasta üheks kõige koledamaks ühiskondlikuks uusehitiseks hinnatud ERA-panga maja on elanud üle oma looja pankroti, ka Kapitali majas tegutseva panga ajalugu on keeruliste liitmistehete tulemus. Algul oli see Forekspank, siis Optiva pank ja nüüd Sampo pank.
Kapitali maja tekkis niinimetatud pangakvartalisse viimasena. Põllumaa ei oska öelda, kas ta teeks Kapitali maja juures midagi teisiti, kui saaks praegu maja ise, tellija tahtmistest vabana, uuesti ehitada.
«Tellija soovis, et maja tuleks kena ja seal oleks palju sellist pinda, mida saaks kasutada kas väikese või suurena,» räägib ta. «Ajakirjanduses räägitakse väga palju tellijapoolsest diktaadist – mina seda näiteks selle maja juures küll ei kogenud. Tellija diktaati olen kohanud üldse vaid väga üksikute tellimuste juures.»
See, et linlased uute objektide kallal kohe oma teravat hammast proovivad, on Põllumaa kinnitusel paratamatu. «Kõigepealt on kriitika, sest inimese silm pole ju harjunud,» räägib ta. «Mulle ei tule praegu meelde ühtki sellist objekti, mis oleks algusest peale ovatsioonidega vastu võetud.»
Vahepeal ka linnaarhitekti leiba söönud Põllumaa hinnangul kõrvaldaksid suure osa silmatorkavamate uusehitiste suhtes tehtavast kriitikast avalikud arhitektuurivõistlused. «Võistlus annab objektile üldisemad dimensioonid – see jutt käib ka Tartu Kaubamaja kohta.» Kaubamaja korraldas arhitekti leidmiseks küll konkursi, kuid see oli suunatud kitsale arhitektuuribüroode ringile.
Tartu oli Põllumaa hinnangul vähemalt esialgu Eestis oma ühiskondliku arhitektuuri arengus esirinnas, sest siin korraldati avalikke võistlusi.
«Olime ainsad, kes suutsid seda teha,» räägib ta. «Need võistlused on parim viis jõuda parimale tulemusele – nii on välja valitud näiteks Treffneri, veekeskuse ja ka Plasku lahendus.»
Viimase kümmekonna aasta üheks olulisimaks saavutuseks Tartu arhitektuuris peab Põllumaa Treffneri gümnaasiumi rekonstrueerimist.
«Suurim silma hakanud jama on minu meelest aga tahes-tahtmata kohtuhoone,» ütleb ta.