URMAS OJA: Rotermanni kvartal hakkab valmis saama
Vähemalt nii sugereerib vaatajale vastavatud näitus, kus esitletakse terve Rotermanni kvartali uuenemise projekti, tõdeb Urmas Oja.
Seni on olnud näha, et käib vilgas ehitus arhitektuuribüroo Kosmos kavandatud nelja maja ühisel krundil. Arendaja Rotermann City tahab aga juba suvel alustada nende lähedusse uue büroohoone ehitamisega, millele sobiva lahenduse leidmiseks korraldatud kutsutud konkursi tulemuste avalikustamise ideed näitus kannabki.
Rotermanni ajaloolise tööstuskvartali revitaliseerimisest on väga palju räägitud, küll soovitud kujundada sellest SOHO-laadset keskkonda, küll unistatud vaid ajaloolise taastamisest. Veel mõnikümmend aastat tagasi lennukalt linna planeerides olid nii mõnelgi visioonil vanad paekivihooned üldse maha tõmmatud, et anda elu uuele heroilisele linnale.
Tänaseks on õnneks saanud selgeks, et tegemist on väärtusliku ja äärmiselt tervikliku, omapärase, tiheda ja üsna segase struktuuriga linnaosaga. Ning – sellest on kujunemas vahest pealinna ulatuslikumaid vaid jalakäijatele mõeldud linnalikke alasid. Paljude jaoks tülikast vanast tööstusmülkast on saamas kiirelt välja ehitatav uue Tallinna uus miljööväärtuslik ala, nagu lubavad arendajad. Kvartal, mis peab olema iseenesest atraktiivne ja ühendama kesklinna sadama-alaga, millest peaks kujunema üks Tallinna uutest keskustest.
Disainigalerii näituse põhiteemaks on viimase arhitektuurikonkursi tulemuste eksponeerimine. Tingimustes nähti ette büroohoone eskiisi ja selle kõrvale jääva vana jahulao peale kavandatava juurdeehitise visioon. Konkursile kutsuti osalema arhitektuuribürood 3+1, Salto, Studio-3 ja Hanno Grossschmidti arhitektuuribüroo. Viimase tööd pidas arendajatest ja arhitektidest žürii, kelle sekka kuulus ka Andres Alver – Rotermanni kvartali peaarhitekt – kõige sobilikumaks.
Arhitekt Tomomi Hayashi sõnul on tegemist oma sisestruktuuri ebabüroohoonelikult varjava kuupidest ja ruutudest kombineeritud skulpturaalse mahuga. Eelroostetatud terasplekiga – mis reaalsuses nii oranž kui maketil välja nägema ei saa – kaetud nelinurkne tahukas on muudetud elavaks kolme eri tüüpi ruudukujuliste akendega. Kõige suuremad aknad on ühe, kahe või kolme korruse kõrgused, eendudes või taandudes muudavad need fassaadi elavaks ja ruumiliseks. Eenduvate akende alla tekivad varjualused, peale käidavad rõdud, majja sisse lisandub põrandapinda.
Büroohoone ette jääb ka kvartali avaraim väljak, kujundatud fassaadile analoogses ruudurütmis. Vana jahulao juurdeehitise katuse triibuline rütm aimab arhitektide sõnul järele olemasoleva vana osa fassaadirütmi. “Selliselt tekkinud triibuline fassaad on piisavalt neutraalne et vana osa detailid esile tuua, kuid samas on tal oma selge karakter.” Vana maja ja uus büroohoone on omavahel ühendatud sildadega klaasist aatriumis.
Kõige huvitavam eksponaat on aga terve kvartali makett, kus näha ka teiste ala arendamisse kaasatud arhitektide, peamiselt aga Andres Alveri projekteeritud suurim, kvartali idapoolne osa. Esimesena jäävad silma tohutud konsoolid, madalamate mahtude kohal. Väga hästi mõjub Ahtri tänava äärde kavandatud kortermajade rida, kus iga hoone areneb justkui oma naabermajast veidi edasi. Mahulise moondumise efekt on mõjusaim vahest tulevikus autoga Ahtri tänaval liigeldes.
Rotermanni kvartali tulev struktuur näib olevat planeeritud üsna keeruline, kuid seda eksklusiivsem ja atraktiivsem. Näis, kuidas efektne linnak end tallinlaste südameis sisse seab.
Näitus “Rotermanni kvartali tulevik vol 2” on avatud Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 13. aprillini.