Uued kõrghooned piiravad lauluväljaku igast küljest sisse

Kooriühing saatis eile linnavalitsusele pöördumise, mis taunib lauluväljaku ümbrusse kõrghoonete ehitamist.

Pöördumine ütleb, et lauluväljak väärib oma lähiümbruses põhjalikult läbimõeldud detailplaneeringut ja hoonestust ning praegu selle vahetusse lähedusse kerkivad massiivsed hooned kahjustavad unikaalset keskkonda.

“Sellisesse tegevusse on juba sisse planeeritud linnaehitajate ja kultuurilise keskkonna vaheline konflikt,” ütleb pöördumine. Kirjale on ühingu volikogu nimel alla kirjutanud Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Ilmar Moss ütles, et kõrghooned lauluväljaku ümber on täiesti sobimatud. “Kui seni oli lavalt vaadates tunne, et lauluväljak on lõputult suur paik, siis nüüd paistab publiku selja tagant üle mäe “hiina müür”, mis seda piiramatust ahistab,” ütles Moss.

Ekspert: torne ei tohiks lauluväljaku ääres olla
Väljaku lähiümbrusse ehitamist peab lubamatuks ka kultuuriväärtuste amet, samuti arhitektuuriekspert Krista Kodres. “Minu arvates peaks lauluväljak ja selle lähim ümbrus olema linnapark: heakorrastatud, korralike teede, valgustuse, pinkide ja kohvipaviljonidega. Lähiümbruses ei tohiks olla tornmaju, sest see on põline eramurajoon ja tornid varjavad vaateid klindile,” kirjeldas Kodres oma ettekujutust.
Kui nutikas on riigi ühe suurema kontsertpaiga vahetusse naabrusesse ehitada merevaatega korruselamuid, on omaette küsimus. Ilmar Moss märkis, et lisaks kultuuriliselt tähtsa paiga rikkumisele toovad ehitatavad elamud etteaimamatuid probleeme väljakult kodurahu rikkuma pääseva melu pärast.

Advokaat Kaasik valmistus kohtuasjaks
Sama on öelnud Tallinna Lauluväljaku AS-i direktor Riho Rõõmus. “Ma ei kujuta ette neid kohtuvaidlusi, mis tulema hakkavad,” ütles Rõõmus. “Advokaat Viktor Kaasik, kes siin lähedal elas, valmistas ette kohtuasja ja tema taga oli terve elanikegrupp,” ütles ta ja lisas, et kohtuasi jäi ära, sest Kaasik kolis ära.
Näiteks üle Narva maantee asuv Ungari saatkond esitab aga igal aastal müra tõttu kaks-kolm diplomaatilist nooti.

Kooriühingu volikogu teeb oma pöördumises ettepaneku kaasata lauluväljaku lähiümbruse planeerimisse kultuuriloolasi, muusikateadlasi, akustikuid, laulu- ja tantsupeo sihtasutuse ning kooriühingu esindajaid.
Samas toetab ühing lauluväljaku piirkonda vabadussamba ning edaspidi laulupidude muuseumi rajamist, mis seda piirkonda väärtustaks.

Krunt tuleks välja osta
Harju Maja OÜ kavandab lauluväljaku mereväravate juures asuval krundil oleva lagunenud kivihoone asemele ehitada kuni viiekorruselise kortermaja.
Abilinnapea Margus Allikmaa hinnangul tuleks lauluväljakul olev krunt välja osta, kuigi kehtiv detailplaneering ei luba sinna viiekorruselist kortermaja ehitada.
“See ala peaks kuuluma lauluväljakule, et pinged maha võtta ja vältida kõikvõimalikke jutte, näiteks viie- või 16-korruseliste majade ehitamisest,” ütles Allikmaa.
Allikmaa lisas, et tegelikult selliseid hooneid sinna rajada ei saa. “Detailplaneering lubab ainult praeguse hoone taastada, sest selle järgi võib sinna püstitada vaid kolmekorruselise hoone ning täis tohib ehitada 15 protsenti krundist,” nentis abilinnapea.