Uuenev Toila põhikool saab julge arhitektuurilahenduse

PRESSITEADE

3. aprill 2025

Uuenev Toila põhikool saab julge arhitektuurilahenduse

Toila vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud Toila põhikooli arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroode LUMIA, TajuRuum ja Futu koostöös sündinud ideelahendus “Kooliveer”, mis seob vana ja uue koolihoone delikaatselt ümbritseva maastikuga, pakkudes rohkelt õuesõppe võimalusi ning kasutades hästi olemasoleva nõlva ruumilist potentsiaali.

Žürii hinnangul oli just loodusliku nõlva kasutus võistluse üheks tähtsaimaks lahendust otsivaks ülesandeks, kuna enamus kooliruumidest tuli lahendada olemasoleva hoone piires ning aatriumi või muu avatud ala toomine nõlvale oli mittesoovitav – see jääks muust õppekeskkonnast eraldatuks. Kuna nõlva jalamil asub koolistaadion, tuli spordisaal avada just sinna suunas, kuid pikka koridori või lihtsalt nõlva sisse lõigatud uue hoonemahu teket siiski ei soovitud. Seetõttu kujuneski konkursil üheks tähtsamaks küsimuseks, kuidas ja kuhu paigutada spordisaal, mis ülejäänud juurdeehitusega võrreldes on väga suur. 

Arhitektuurivõistlusele laekus 30 ideekavandit, mis kõik kvalifitseerusid hindamisele. “Ei osanud oodata, et töid esitatakse nii palju ning kui võtta arvesse keskmiselt töö vormistamisele kuluvat aega, siis on tehtud ära tohutu kollektiivne töö. Kuna võistluse žüriisse olid kaasatud väga pädevad arhitektid, ei ole meil kahtlust, et valituks osutus tõepoolest parim töö. Tegemist on kindlasti julge tööga, mis muudab harjumuspärast kooli visuaali oluliselt. Kindlasti on uus kompleks kaasaegsem ja kooliruumi mõistes terviklikum, sest ka vanem koolihoone on kooli pidamiseks kohandatud. Väga hästi sai lahendatud ühtne spordikompleks, mida on ka kogukonnal hea kasutada,” kommenteeris Toila vallavanem ja žürii esimees Eve East.

Võidukavandi arhitektid leidsid žürii hinnangul samaaegselt julge, ent delikaatse lahenduse. Olemasolev ja säilitatav koolihoone asub suhteliselt tasasel platool, staadion aga kuus meetrit madalamal. Arhitektid püüdsid vana hoone fassaadi niisissepääsu kui ka pargi poolt jätta võimalikult vaadeldavaks ja torni selgeks ruumiliseks dominandiks. Sellest tulenevalt asetasid nad uue koolihoone järsaku servale. Samas asetseb see nurga all nii, et mõlemale poole uut hoonet tekib koolihoone tasandile ka väliruum: vana ja uue hoone nurka varikatusega kaetud sissepääsuväljak ja teisele poole järsaku servale olemise ala, mille kavandatud trepistik ühendab sujuvalt sportimis- ja väliõppeklasside alaga. Koolihoone pargipoolsesse külge jääb vahetundideks ja kogukonna sündmusteks kasutatav avatud õueala, mis on loogilises ühenduses kogu ülejäänud pargiga.

Uus Toila põhikooli hoone meenutab lihtsat pulka, millega ristipidi on järsaku sisse paigutatud spordihoone osa. Mõlema hoonemahu  katused langevad kõrguslikult koos maapinna reljeefiga. Nii sulandub hoone maastikusse ja kaob otsapidi nõlva sisse. Koolihoone ja spordihoone on maapealses osas üksteisest eraldatud, et uus hoonestus mõjuks väiksemana ja sobituks olemasolevaga ning, et väliruumi mugavaks kasutamiseks saaks hoonete vahelt läbi minna. Hooned on omavahel siiski ühendatud maa-aluses osas siseruumise kaudu.

Uut hooneosa läbib avaliku ruumi telg pargist peaväljakuni: näituste ala, aatrium, söögiala ja kohvik, raamatukogu, mida saavad lisaks õpilastele kasutada ka kogukond ja külalised. Avalik ala laieneb väliruumi kolmes suunas – parki, peaväljakule, kus on ka välikohvik, ning staadioni suunas.

Olemasolev hoone säilib ettenähtud mahus ja selle ruumiliseks dominandiks jääb torn. Senine koridoride süsteem läbib uuenduse ja klasside keskele tuleb õpipesa. Esimesel korrusel on algklasside ruumid, kust saab otse õue, pargiruumi. Sealne muruala ja rohelus on ideaalsed lõõgastumiseks ja tundidest puhkamiseks.

Kooli süda on aatrium, mis ühildub väliruumiga kolmest küljest – staadionipooses osas asub astmestik, peasissepääsu ees on varikatus, mis võimaldab ka vihma korral üritusi läbi viia, ja kolmas külg avaneb parki. Aatrium koondab enda ümber vajalikke funktsioone nagu

söökla, raamatukogu, käsitööklassid, õppeköök ja muud ruumid. Aatriumi astmestik ulatub teisele korrusele välja – nii saab seda ruumi kasutada suurteks kogu kooli või kogukonda kaasavateks üritusteks. Selles on ka näituste ala.

Žürii tõi muuhulgas esile ka staadioni kõrval paikneva tribüüni, mis on samuti nõlvaga delikaatselt seotud, sulandudes maastikku loomulikult ja esteetiliselt. Liikuma kutsuvaid elemente on delikaatselt ja läbimõeldult paigutatud erinevatesse piirkondadesse ning juurde on loodud õuesõppe võimalusi. Väliruumis on arvestatud olemasoleva haljastusega, seda maksimaalselt säilitatud. 

“Võimla on nõlvaga haakuv ning tekitab saali sisemuses täiesti ootamatu ruumimulje. Vana ja uue maja ühendus on delikaatne — uus on selgelt eristatav ja teistsugune, aga vana fassaadiga hoolikalt sobitatud. Töös on julgust ja olemasolevaga arvestamist, aga ka teatavat jõhkrust – on loodud omamoodi duaalne maailm, mis mõjub ergastavalt nii tööd vaadates kui ka tõenäoliselt sellises koolis õppides,” leidis žürii.

Tulevikus on võimalik uut koolihooned laiendada mööda nõlva Oru pargi poole. Alternatiivselt on vanasse hoonesse jäetud võimalus laieneda keldrisse ja ehitada välja katusekorrus. Selline laiendamine annab võimaluse luua juurde uusi ruume, kuid ei nõua suurt juurdeehitust, mis häiriks pikaajaliselt koolitööd. Uue koolihoone ehitustööde ajal saab kool õppetööga jätkata Oru pargi poole jäävates vanades osades. Vanad osad lammutatakse alles peale uue osa valmimist. Nii on võimalik koolis õppetööd läbi viia kogu ehituse aja.

Võistluse auhinnafond oli 37 000 eurot ning žürii otsustas määrata preemiad järgnevalt:  

I preemia (13 000 eur) ideekavandile märgusõnaga KOOLIVEER; autorid: Margit Aule, Rasmus Ink, Andreas Krigoltoi, Viktoria Ugur, Carl Deion Jõekallas ja Kristi Merilo arhitektuuribüroost LUMIA, Edgar Kaare maastikuarhitektuuribüroost TajuRuum ja György Jakabfi arhitektuuribüroost Futu;

II preemia (10 000 eur) ideekavandile märgusõnaga EMBUS; autorid Liis Juuse, Johannes Madis Aasmäe, Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla arhitektuuribüroost KUU;

III preemia (7000 eur) ideekavandile märgusõnaga HOBUSERAUD; autorid Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke arhitektuuribüroost Nikita Atikin;

ergutuspreemia (3500 eur) ideekavandile märgusõnaga HÕREDAS ÕHUS; autorid Siiri Vallner ja Indrek Peil arhitektuuribüroost KAVAKAVA;

ergutuspreemia (3500 eur) ideekavandile märgusõnaga SÜDA, autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean büroost Salto arhitektid.

Kõikide võistlusele laekunud töödega saab tutvuda siin.

Žürii lõpp-protokolliga saab tutvuda siin.

Võistluse žüriisse kuulusid žürii esimees ja Toila vallavanem Eve East, Toila vallavolikogu esindaja Toivo Loide, Toila Gümnaasiumi hoolekogu esindaja Anneki Teelahk, Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Ülar Mark, Margus Maiste ja Raivo Kotov ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajana Hele Möllits.

Arhitektuurivõistluse esimest preemiat rahastab Eesti Kultuurkapital. Toila Gümnaasiumi ümberkujundamine põhikooliks projekti rahastatakse Euroopa Liidu toetusvahenditest “Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027” meetmest.