Uuring: tulevased ehitajad ja arhitektid on oma erialavalikus kindlad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade

09.07.2012

Uuring: tulevased ehitajad ja arhitektid on oma erialavalikus kindlad

Majandus-ja Kommunikatsioonministeeriumi tellimusel valminud ehitusinseneride ja arhitektide väljaõppe uuringust selgub, et tulevased ehitusala spetsialistid ja arhitektid on oma erialavalikuga rahul, kuid õppeväljundite kvaliteet vajab kaasajastamist.

Uuringust selgus, et ehitusinseneride ja arhitekti eriala lõpetanud noored on üsna kindlad, et praeguses majandusolukorras leiavad nad vajadusel suurema vaeva ja ajakuluta endale töö. Veerandile ehitusala spetsialistidest tundub, et erialaseid tööpakkumisi on tööturul piisavalt.

Vilistlastelt uuriti ka seda, kui kiiresti nad usuvad endale uue erialase töö leidvat, kui selleks peaks mingil põhjusel vajadus tekkima. 67 protsenti spetsialiste usub, et vajadusel leiaks uue erialase töö kahe kuu jooksul, 25 protsenti usub uue töö leidvat poole aastaga ning kuus protsenti usub, et sellele kulub kuni üks aasta. Erinevaid kõrgkoole võrreldes arvavad Eesti Maaülikooli lõpetanud vilistlased kõige kiiremini endale uue samaväärse töö leidvat. Arhitektidega võrreldes hindavad ehitajad oma võimalusi paremaks ning tegevusalade võrdluses on kõige lootusrikkamad samuti ehitamise ning tellija esindamise valdkonnas töötavad spetsialistid.

Iga viies ehitusala spetsialist on endale töö leidnud tutvuste kaudu, mis on kõige sagedasemaks tööle saamise viisiks. Tutvusi kasutavad tihti ka tööandjad uue töötaja otsimisel, kindlustamaks uue töötaja sobivust. Umbes 40 protsenti vilistlasest on leidnud oma tänase töökoha juba õpingute ajal ning ligi 16 protsenti on läinud tööle läbi otsepakkumise. Sama palju tudengeid on hakanud ise endale pärast kooli lõpetamist tööandjateks.

Uuringu tulemused näitasid, et tööandjate jaoks on väga tähtis erialaste arvutiprogrammide kasutamise oskus ning hea meeskonnatöö vaim. Seepärast on tööandjad ka kõige enam rahul noorte spetsialistide arvuti kasutamise oskustega ning kõige vähem rahul vene keele oskusega. Üldiselt hindasid tööandjad vilistlaste kompetentse positiivsemalt kui vilistlased ise.

Küsitluse tulemusel selgus, et tudengid on õpingute ajal töötamise suhtes positiivselt meelestatud. Ligi 80 protsenti ehitusinseneriõppes olevatest üliõpilastest töötab õpingute ajal omandataval erialal, kellest pooled teevad seda täiskoormusega. 60 protsendile on töö väga lähedalt omandatava erialaga seotud ning 20 protsendile on töö suures osas erialane.

Samal meelel on ka 80 protsenti tööandjaid, kelle jaoks tõstab erialase töö kogemus lõpetaja väärtust tööle kandideerimisel. Kõige sagedasemaks õpingute ajal töötamise põhjuseks toodigi soov saada töökogemust ning alles teisena majanduslikud põhjused.

Tööandjad leiavad veel, et andes tudengitele võimaluse enda juures kätt praktiseerida saavad nad endale head tööjõudu ise oma käe järgi „kasvatada”.

Tulemused näitasid veel, et pea eranditult näevad ehitusinseneri õppe valinud noored eriala head potentsiaali ning usutakse, et tulevikus pole muret ei töö leidmise, palga ega staatusega ühiskonnas. Erialavalikul oli vaieldamatult olulisteks motivaatoriteks eriala huvitavus, sellele järgnes võimalus head karjääri teha ning eneseteostus.

Uuringus osalesid 202 esimese kursuse üliõpilast ehituserialadelt Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning Maaülikoolist, 2-10 aastat tagasi lõpetanud 326 vilistlast samadelt erialadelt. Samuti arhitekti erialadelt Tallinna Tehnikakõrgkoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast ning 237 tööandjat.

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud „Ehitusinseneride ja arhitektide väljaõppe uuring“ annab põhjaliku ülevaate ehitusvaldkonnas tegutsevate kõrgharidusega spetsialistide väljaõppega seotust. Uuring keskendub nii keskkoolilõpetanute erialavaliku dilemmadele kui ka kõrgkoolides omandatavate oskuste vastavustele tööjõuturu ootustele konkreetsetel erialadel kõrgkooliti.

Uuringuga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Lisainfo:
Margus Sarmet
ehitus-ja elamuosakonna juhataja
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
tel. 625 6431