Uus raekoda Sakala keskusesse
Karin Hallas-Murula
Linnal on suured plaanid – ehitada uus raekoda ja samal ajal teha linnahallist linna konverentsikeskus.Teiselt poolt aga tahetakse anda luba Sakala keskuse lammutamiseks, kuna selle väärikas arhitektuur, 1200-kohaline saal, puitpaneelid ja marmorpõrandad ei sobi meelelahutustööstuse 1800-kohalise saaliga muusikalikeskuseks, kaheksaks kobarkinokompleksiks ja kauplusteks. Lammutada kapitaalne väärika arhitektuuriga kivihoone selleks, et ehitada asemele melutööstuse äridega klaaspalee otse linna südames – kas see on säästev areng?
Sakala keskus on hea asukohaga ja ka struktuurilt hästi kohandatav. Hoonel on nurgatorn, väike torniesine väljak ja koguni kaaristu – kõik klassikalise raekoja ikonoloogilised elemendid. Saalehitisele lisandub õppekorpus 300-kohalise saali ja koridorisüsteemis ruumidega, mis sobivad ka ametnike kabinettideks. Seda tiiba annab ka juurde kasvatada. Olemas on ka esinduslik vestibüül ning korralikud fuajeed, kus võib vastu võtta mis tahes tasemel välisdelegatsioone.
Sakala sobib raehooneks
Kui linnavalitsus lubaks aeg-ajalt oma saalis (mida ju õhtuti ei kasutataks) teha ka Jazzkaare kontserte ja osa Pöffi filmiseanssidest, siis tunneks linnaelanikud, et raekoda kuulub ka neile. Kõigile väliskülalistele jätaks kultuuripealinna kultuurisõbralikkus kustumatu mulje ning Sakala tugevad kultuuritraditsioonid saaksid jätkuda. Suures saalis saaks korraldada ka suuremaid avalikke kohtumisi linnaelanikega, et kuulata avalikkuse häält linna tuleviku küsimustes, linnalaste jõulupidudest rääkimata.
Sakala keskuse Estonia-poolne korpus on siiani ehitamata. Sinna annaks projekteerida volikoguruumid, istungisaali, fraktsioonide kabinetid ja muu vajaliku. Sakala projektid näitasid, et ruutmeetreid mahub juurde piisavalt. Mäletan ühest projektist konkreetset arvu – 33 000 ruutmeetrit. See on täpselt see pindala, mida linnavalitsus uuele raekojale kavandab.
Väga oluline on see, et tulevases maa-aluses parklas domineeriksid päeval linnaametnike ja asjaajajate autod, õhtul aga Estonia, Eesti Kontserdi ja Draamateatri külastajate autod. Ühed ei segaks teisi. Seevastu kaheksa kobarkino ja 1800-kohalise saaliga melukeskuse puhul saab õhtusest parkimisest selles kohas õudusunenägu. Ükskõik kui suureks seda maa-alust parklat ka ei venitataks, kõik sinna ära ei mahuks, mida on korduvalt näidanud ummikud ainuüksi Pöffi parimate seansside ajal.
Teisalt ei näe ma mingit põhjust, miks Rebaste meelelahutuskompleksi ei võiks ehitada linnahalli, kuhu annab samuti väga palju uut ruumi juurde tekitada, rääkimata olemasoleva saali rakendamisest nii muusikalide kui ka suuremate konverentside puhul. Kinosaale saaks seal sopistada treppide kõrvale maa alla lausa ridamisi.
Melutööstus linnahalli
Ma arvan, et AS-i Uus-Sakala partnerinvestorid võiksid olla vägagi huvitatud mereäärsest alast, kus saaks suvel hea ilmaga nii mõndagi tõeliselt suurt, näiteks Veneetsia filmifestivali taolist korraldada ja minu pärast kas või sambakarnevale “maale tuua”. Linnahalli juurde saaks vabalt mahutada suurema konverentsihotelli (märksa suurema kui Sakala juurde), mis tagaks ettevõtmisele stabiilsema sissetuleku.
AS Uus-Sakala ja Peeter Rebane pole suutnud kolm aastat Sakalaga midagi teha, ebaõnnestunud projektid on tekitanud ühe konflikti teise järel. Kõik nende 2003. aasta lepingu tähtajad on lõhki.
Kas tõesti on kokkulepe linna ja riigi vahel võimatu? Linnapea ja kultuuriminister on ju ühest erakonnast. Mõistagi tuleks tingimused põhjalikult ja täpselt paika panna.
Ebaoluline pole ka see, et sellise olemasolevat ehitussubstantsi säästva lahenduse puhul oleks hoobilt lahendatud kaks piinlikku konflikti arhitektidega (Sakala ja uue raekoja asukoht). Mind kui arhitektuuriajaloolast see rõõmustaks: Raine Karbi suurehitised oleks võimalik põhiosas säilitada. Milleks lammutada? On küll vist juba viimane aeg, kuid kopp ei ole veel platsil ja ka konfliktset raekoja konkurssi annaks hea tahtmise korral veel tagasi pöörata. Muidugi tahaksid arhitektid pigem järjest uusi uhkeid hooneid projekteerida, mitte olemasolevatega jännata. Sellistes küsimustes ei ole nad alati objektiivsed. Kuid arhitektide liit on ise nõudnud Sakala keskuse säilitamist. Rõhutaksin veel kord, et mõlema projekti puhul oleks juurde- ja ümberehitused vältimatud ning arhitektidelegi jätkuks tööd. Sakala keskusele saaks juurdeehitustega luua uue imago, mida saab teha ka Raine Karbi ideid ja ruume säilitades. Nagu öeldud – torn, väljak ja kaaristu on sellel hoonel juba olemas.