Uus Sakala trügib Karla katedraali kohale

Eesti Päevaleht 2.02.2006
Andres Laasik

Eilsele kultuuritegelaste kirjale võib varsti järgneda nn Karla katedraali lammutamine.

Tuntud üritustekorraldajad Anne Veesaar, Anne Erm, Tiina Lokk ja Hirvo Surva andsid eile kultuuriminister Raivo Palmarule üle 29 kultuuritegelase allkirjadega petitsiooni, milles avaldatakse toetust Sakala keskust renoveeriva AS-i Uus Sakala toppama jäänud ehitusplaanidele. Need kavad tooksid kergendust Jazzkaarele, Pimedate Ööde filmifestivalile ja muusikalide lavastamisele.

Tiina Lokk möönis, et pöördumise taga on AS-i Uus Sakala initsiatiiv, kuid ei seadnud kahtluse alla läkituse siirust. “Ma olen Sakala keskuse arendajatega ise korduvalt ühendust võtnud ja tundnud huvi, millal siis ometi valmib see kultuurikeskus, kus saaks PÖFF-i uuel tasemel teha. Kui see pöördumine ei oleks sündinud praegu, oleks ma paari kuu pärast selle ise algatanud.”

Samuti ütles Lokk, et pöördumisega seotud inimesed on tutvunud põhjalikult AS-i Uus Sakala kavadega. “Kui see maja valmis saab, oleks Tallinnas uus suur kultuurikeskus, kus saaks paljusid asju paremini korraldada.”

Minister Raivo Palmaru ei kinnitanud, et kultuuritegelaste petitsioon oleks talle mõjunud surveavaldusena, kuid ta ootaks probleemi lahendust ilmselt mujalt. “Detsembris pöördusin ma AS-i Uus Sakala poole, et nad teeksid oma ettepanekud Sakala hoonestusõiguse lepingu muutmiseks, kuid pole siiamaani neid saanud.

Hoonestusõiguse seadmise lepingut on tarvis muuta juba sellepärast, et seal kirjas olev Sakala keskuse renoveerimise tähtaeg 1. jaanuar 2006 on juba möödunud.”
AS Sakala võitis 2003. aasta kevadel toimunud Sakala keskuse hoonestusõiguse konkursi. 11. juulil 2003 sõlmitud lepingu kohaselt pidi AS Uus Sakala renoveerima Sakala keskuse, ehitama lisahoone ja rajama maa-aluse parkla. Lepingu senise sõnastuse kohaselt oleks vähemalt osa endise poliitharidusmaja hoonete konstruktsioonidest pidanud alles jääma.

Rebane ähvardab kohtuga

Samas ei näinud minister võimalust leping üles öelda hoolimata tähtaegade vastu patustamisest, seletades seda lepingusse peidetud juriidiliste vasturääkivustega. “Avalikkus arvab, et minister teeb otsuseid valgel lehel, tegelikult on eelkäijad väga palju maha pannud,” põhjendas ta sundseisu.

Lepingu ülesütlemist pidas võimatuks ka AS Uus Sakala. “Lepingus on sätted, millega saame põhjendada omapoolset asjade kulgu. Kui kultuuriministeerium peaks lepingu üles ütlema, läheme kohtusse, et saada tagasi mitmemiljonilised kulutused,” ütles AS-i Uus Sakala nõukogu esimees Peeter Rebane.

Sakala keskuse ehitusega seotud projektid käisid kolme aasta jooksul kriginal läbi vajalikest instantsidest.

Ootavad ministri jah-sõna

Rebane kinnitas, et praegune Sakala keskuse ümberehitamise kava näeb ette Raine Karbi projekteeritud endise poliitharidusmaja lammutamist ja kõik vajalikud load oleks käes, kui vaid kultuuriministeerium samuti oma jah-sõna annaks.

Kultuuriminister Palmaru kinnitas, et uue lepingu tegemisel ei tagane ta eelmise sisust, mille järgi 55 protsenti hoonest peaks jääma kultuuri hüvanguks kasutatavatele ruumidele. Peeter Rebane pidas võimalikuks, et lähiajal lüüakse kesklinna ühel magusal ehitusplatsil kopp maasse.

“Järgmine PÖFF uues Sakala keskuses veel ei toimu. Kas ta toimub seal aastal 2007, seda ma ei oska veel öelda,” ütles Rebane.

Lähim ajalugu

Sakala keskuse keeruline lugu:
 
•• Märtsis 2003 väljakuulutatud Sakala keskuse hoonestusõiguse konkursi võidab AS Uus Sakala.
•• Ehitus takerdus hoone liiga suure mahu taha. Arendaja soovitud 40 200 ruutmeetrilt vähenes hoone lõpuks detailplaneeringus ettenähtud 24 500 ruutmeetrile.
•• Kaks korda on vahetunud arhitektid. Hoonestusõiguse konkursi võitis OÜ Arhitektuuriagentuuri projekt. Seejärel võttis arendaja tööle briti arhitektuuribüroo Burrows&Cave, kelle töö pälvis 2004 aastal Eesti arhitektuuriüldsuse terava kriitika. Praeguse keskuse kavandid on Raivo Puusepalt.
•• Detsembris 2005 küsis Tallinna abilinnapea Kalev Kallo kultuuriministeeriumi seisukohta maja lammutamise kohta. Kultuuriminister saatis vastuse, mis ei välistanud lammutamist.


Ülar Mark: EAL ootab uut Sakala keskuse arhitektuurivõistlust.

•• Mis on arhitektide liidu kõige värskem seisukoht Sakala keskuse küsimuses?

Meie seisukoht on, et keskus ehitataks välja nii kiiresti kui võimalik, kuid kindlasti peab tegema uue arhitektuurivõistluse. See peaks olema arusaadav kõigile loomeinimestele. Arhitektide liidu eestseisus on samuti seisukohal, et kui võimalik, võiks hoone senist arhitektuuri osaliselt säilitada. Kuid kui parima tulemuse saavutamiseks tuleks hoone lammutada, ei tohiks seda pidurdada. M.P.