Vaadet rikkuvate pilvelõhkujate ehitamine muutub keerukamaks
Kai Kalamees
Uute kõrghoonete püstitamine Tallinna kesklinna või Pirita teele muutub keerukamaks, kui riigikogu kiidab heaks muinsuskaitseseaduse parandused.
Pilvelõhkujate vastu pakub kaitset säte, mis lubab senisest enam takistada hoonete ehi-tamist, mis sulgevad muinsuskaitsealale avaneva kaugvaate või on muinsuskaitseala piiril sobimatud kaitseala hoonestuse suhtes. Riigikogu võtab seaduse vastu kolmapäeval.
Aitab muinsuskaitsjaid
Isamaaliitlase Trivimi Velliste hinnangul abistab see paragrahv muinsuskaitsjaid vaidlustes selle üle, mida lubada ja mida mitte. “Igaüks, kes on käinud Meriväljal, Pirital või Maarja- mäel, teab, milline vaade avaneb sealt Tallinna vanalinnale,” osutas Velliste. “Ta teab, et endist klassikalist ja maailmakuulsat kilukarbivaadet pole enam. On tekkinud uued aktsendid ja Tallinna siluett on muutunud.”
§ 5. Paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
• “(3) Muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete sulgemise või muinsuskaitseala piirile muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste püstitamise vältimiseks kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsevöönd, milles kehtivad muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused.”
Allikas: muinsuskaitseseaduse muutmise seadus
Muinsuskaitseameti juriidilise nõuniku Piret Annuse sõnul annab kaitsevööndit puudutav täpsem sõnastus muinsuskaitsele tugevama baasi. “Linnasilueti nähtavuse tagamisest räägib ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, mille järgi tuleb hoonestamisel vältida järske kontraste. Edaspidi saame me viidata seadusele,” lausus Annus.
Praegu kütab kirgi Rävala puiesteele plaanitav kõrghoone. Annuse sõnul on tegu piiripealse juhtumiga, sest vanalinna kaitsevööndi kitsendused keelavad püstitada ehitisi kaitsevööndi vaatesektorisse.
Õiguslikke tühimikke veel
Velliste tundis heameelt, et lõpuks on Tallinna linnavalitsus algatanud teemaplaneeringu kõrghoonete rajamisest pealinna. “Sama vajab ka Pärnu, kus leidub vähemalt üks ettevõtja, kes soovib kaitseala piirile ehitada pilvelõhkujat,” märkis ta.
Muinsuskaitsealad on ka ajaloolistes maakonnalinnades Tartus, Viljandis, Rakveres ja Haapsalus. Seadustest olulisemaks pidas Velliste kultuuri. “Tallinnas on siiani kehtinud vaikiv kokkulepe, et kõrgemale kui Oleviste torn ei minda,” ütles Velliste. Pariisis, Londonis ja Helsingis lahendatakse suur osa asju mitte seaduste ja ehitusmääruste, vaid kokkulepetega, lisas ta.
Keskerakondlase Mark Soosaare sõnul on muinsuskaitse vallas veel palju õiguslikke tühimikke täita. Ta kutsus otsima lahendust, mis kaitseks raha pealetungi eest neid tänavaid ja piirkondi, mis omavad ansambli väärtust, kuid ei vasta kõigile muinsuskaitse nõuetele. Taraaniga näkku virutamiseks nimetas Soosaar Tallinna kaubamaja Viru keskusega kokku ehitamist. “Tegu oli Alar Kotli projekteeritud suurepärase arhitektuuriajaloo meistriteosega,” rääkis Soosaar.
Ka leidis Soosaar, et muinsuskaitseametisse tuleks tööle võtta spetsialist, kes tegeleks parkide ja pargiansamblite kaitsega.
Loe: epl 22.03.2004