Väärtuslik mets jääb ärimeestele jalgu
Urmas Tooming
Asjatundjate hinnangul tuleks Rocca al Mare suurhalli tagune linnamets säilitada rohealana, kuid abilinnapea Kalev Kallo tahab anda suurärimeestele võimaluse sinna hooneid ja elamuid püsti panna.
Aastaid kahjumis olnud Rocca al Mare suurhalli omanikel Oliver Kruudal ja Marcel Vichmannil on plaan ehitada hallitagusele umbes 26 hektari suurusele metsaga kaetud alale spordirajatisi, restorane ja korterelamuid.
Selleks saatis halli tegevjuht Aivar Sirelpuu linnavalitsusele esialgse kavandi, kuidas arendatav piirkond võiks edaspidi välja näha.
Linn mõtleb
Linnaplaneerimise ameti Haabersti ja Põhja-Tallinna juhtivspetsialisti Ivo Rebase koostatud vastuses Sirelpuule on selgelt öeldud, et toetudes Tallinna üldplaneeringule ja linna haljastuse arengukavale, ei saa linn nõus olla suurhalli omanike visiooniga 26 hektari suuruse maa-ala arendamisel.
Abilinnapea Kalev Kallo allkirjastatud ning 3. märtsil teele läinud kirjas Sirelpuule seisab aga, et linna lõpliku seisukoha kujundamiseks on vaja lisateavet hoonestatava ala ning metsa säilitamise kohta. Siis saab ärimeeste ettepanekut põhjalikumalt analüüsida.
See tähendab, et suurhalli omanikel säilib siiski lootus ideed ellu viia, kui nad oma visioonid linnavalitsusele vastuvõetavamalt serveerivad.
Haabersti linnaosa kavandab samasse, suurhalli taha, hoopis roheala, mis kujuneks Väike-Õismäe ja selle lähiümbruse elanikele jalutus- ja vaba aja veetmise paigaks.
Rebane ütles, et tegemist on tõesti dendroloogiliselt väärtusliku alaga, kus ei tule kõne allagi elujõuliste puude massiline mahavõtmine.
Rocca al Mare suurhalli omanike plaanide järgi säiliks vaadeldavast puistust ainult pool ehk umbes 13 hektarit.
Tallinna maastikuarhitekt Tiina Tallinn märkis, et Vabaõhumuuseumi tee ning Rannamõisa tee vahel ei ole lihtsalt mets, vaid kultuurmaastik väärtuslike tammikute ning elujõuliste mändidega.
«Metsas on säilinud kunagine Harku mõisa tammepuiestee, ka tee muldkeha on näha,» lisas ta. «Seal on korralik segamets ja tammed, millest ulatub alles kahe inimesega ümbert haarama. Kohalikud on metsa minu teada oma algatusel hooldanud ja korrastanud. Kindlasti kujutab see endast väärtuslikku roheala.»