Vabaduskella autor ei usus selle tähtajaks valmimisse

Kuigi Tallinna volikogu otsusega peaks iseseisvumise auks rajatav vabaduskell kerkima 20. augustiks, pakub monumendi konkursil koos Kristel Jaanusega võidutöö esitanud Leonhard Lapin selle tõenäoliseks valmimisajaks aasta lõppu.
Lapini sõnul on ta linna ettepanekul koostanud praeguseks meeskonna, kellega hakata vabaduskella ehitamiseks vajalikke tööjooniseid tegema.

“Nüüd peab linn sõlmima meiega töölepingu ja kui see saab kuu lõpuks tehtud, jõuame joonised valmis teha septembri alguseks,” kirjeldas Lapin Postimehele Eesti iseseisvusele pühendatud monumendi hetkeseisu.
Lapin lausus, et seejärel peab linn korraldama ehitaja leidmiseks uue konkursi. “Hange lõppeks oktoobris ning umbes kaks kuud hiljem ehk jõuludeks võiks kell valmis olla,” sõnas ta.
Eesti Kunstiakadeemia professori Lapini võidutöö näeb Kaarli puiestee algusse ette  ühe sinise terastoru ja ühe valge dolomiidist samba püstitamist. Mõlemad küüniksid 12 meetri kõrgusele ning nende otsas oleks otse üles suunatud prožektor, et pimeduses voogaks jõuline valgusvihk tumedasse taevasse.

Savisaar pakub novembrit
Mõlema torni otsas oleksid seiseritega kellad, mis näitavad jooksvat aega.
Lisaks on sammastel kellad, mis näitaksid aega iseseisvumisest ja taasiseseisvumisest. Vabaduskella hinnaks märgiti konkursi materjalides 1,46 miljonit krooni. Ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar tunnistas Postimehele, et linn ei pruugi jõuda volikogu otsusega ette nähtud 20. augustiks kella püsti panna, sest ehitaja leidmiseks korraldatavat hanget tegelikult alles valmistatakse ette.
“Kuid ma ei dramatiseeriks seda mittejõudmist üle,” tõdes linnapea Savisaar monumendi võimaliku hilinemise kohta. “Asjad ikkagi liiguvad ja see asi tehakse ära.”

Loomeliitude vastuseis
Savisaare sõnul võiks vabaduskella püsti panna selle aasta 16. novembriks, mil tähistatakse 15 aasta möödumist Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioonist Eesti NSV suveräänsuse kohta.
Lapin ütles aga, et peab mälestusmärgi valmimist selle aasta novembris vähetõenäoliseks.
“Me ei tee ju kuhugi kolkakülasse mingit betoonposti, vaid teeme rahvusvahelisel tasemel objekti,” rõhutas Lapin vabaduskella olulisust. “Kavandatud esteetika ja arhitektuur arvestab rahvusvahelist arhitektuuridisaini taset, alla selle ei hakka mina üldse tööd tegema.”
Tallinna volikogu kiitis vabaduskella rajamise heaks juba eelmise aasta maikuus.
Vabaduskella arhitektuurikonkursi läbiviimist ning kella rajamist on aga seni pidurdanud arhitektide, disainerite ja kunstnike liidu jäik vastuseis selle monumendi rajamise ideele.
Loomeliidud läksid vastuseisus nii kaugele, et keeldusid saatmast ka oma esindajaid konkursile laekunud töid hinnanud kella-komisjoni, kuigi linn neid sinna kutsus.
Võidutöö konkursile saadetud kavandite seast lõplikult kinnitanud komisjoni liikmetest olid enam kui pooled kas Keskerakonna liikmed või parteiga lähedalt seotud inimesed.