Vabaduskella teevad Restor ja Eesti Esimene Kellatehas

 Tallinn maksab ligi 1,7 miljonit krooni aktsiaseltsile Restor ja osaühingule Eesti Esimene Kellatehas Axel Mohr, et hiljemalt 20. detsembriks kerkiks Vabaduse väljakule Kaarli puiestee kahe sõidusuuna vahele vabaduskell.

Tallinn viis vabaduskella rajamiseks läbi kaks hanget – ühe monumendi ehitaja ja teise kellamehhanismi tegija leidmiseks. Kolme ehitusfirma vahel osutus võitjaks odavaimat hinda pakkunud Restor, kes küsib linnalt kella tegemise eest ligi 1,5 miljonit krooni.
Kellamehhanismi saamiseks viis linn aga läbi suunatud hanke ehk pakkus mehhanismi tegemist vaid Eesti Esimesele Kellatehasele, sest seda soovis rajatava vabaduskella autor Leonhard Lapin. Kellatehas teeb mehhanismi linnale ligi 150 000 krooni eest.

Komponendid Rootsist
Osaühingu Eesti Esimene Kellatehas Axel Mohr juhataja Mati Kohlap ütles Postimehele, et firma tellib kellamehhanismi koostamiseks vajalikud komponendid Rootsist ning ehitab Tallinnas asuvas töökojas mehhanismi Eesti klimaatilistele oludele sobivaks.
«Näiteks vahetame tavalisest rauast tükid roostevabade vastu ja puksid asendame laagritega,» rääkis Kohlap. Ta lisas, et firma on ka varem teinud avalikus kohas väljas olevaid suuri kellasid, nii kuuluvad tehase tööde hulka Jaani kiriku kell, Kaarli kiriku kellad, Tartu kohtumaja ja bussijaama kellad ning Saku gümnaasiumi kell.
Tehas alustas tegevust 2000. aastal ning reklaamib ennast kui Eesti esimest kellatehast. Firma toodab peamiselt disain- ja välikelli Eesti turule.

Tänavu suvel Tornide väljaku lähinaabruses linnamüüri äärde kortermaju ehitada soovinud ja linnaga ehituskeelu pärast praegu kohut käiv Restor kavatseb firma eelarvestaja Raul Saarse sõnul juba tuleval nädalal alustada vabaduskella ehitustöödega. «Midagi keerulist seal otseselt pole ja oleme sellega arvestanud, et kella valmimisega on kiire,» lausus Saarse.

Lapinile linna korraldatud vabaduskella ideekonkursil võidu toonud töö näeb Vabaduse väljakule Kaarli puiestee kahe sõidusuuna vahele kahe 12 meetri kõrguse samba ehitamist. Üks sammastest oleks kaetud helehalli paekiviga ning selle küljes oleks kaks suurt osutitega kella, mis näitavad jooksvat aega.

Teine sammas oleks roostevabast terasest ja sellel oleks kaks elektroonilist kella, millest üks näitab, mitu aastat on kulunud iseseisvumisest, ja teine taasiseseisvumisest möödunud aega. Roostevabast terasest sammas oleks pimedal ajal valgustatud sinaka valgusega.

Praegu sõimatud kell
Mõlemad sambad asuksid mustal graniitalusel ning sammaste tipus paikneksid prožektorid, mille valgusvihk oleks suunatud otse taevasse.

Lapin ütles eile Postimehele, et rajatav vabaduskell oleks Tallinna ainus kaasaegne monument. «Praegu on see küll pälvinud palju sõimu, kuid kui see valmis saab, hakatakse seda ühel päeval veel armastama,» märkis ta.
Lapin loodab, et kellast kujuneb inimeste kokkusaamiskoht ning et tulevikus viib linn Kaarli puiestee sõidurajad hoopiski maa alla ja inimestel poleks enam kella juurde kõndimiseks vaja ületada autoteed.

Algselt pidi vabaduskell valmis saama juba tänavu suveks, kuid pärast selle rajamise otsustamist pälvis linn arhitektide, disainerite ja kunstnike poolt ägedat kriitikat ning kella rajamine hakkas venima.