Vaidleja paneb arendaja proovile

Eesti Päevaleht 16.09.2004

Askur Alas

Septembri alguses toimusid Kesklinna valitsuses mõne päeva jooksul seitsme planeeringu avalikud arutelud, vaid ühte neist ei vaidlustatud.

Kõigi ülejäänud planeeringute puhul ei jõudnud arendaja ja protestijad kokkuleppele, mistõttu need rändavad nüüd kehtestamise asemel maavanem Orm Valtsoni lauale.
Kinnisvarafirma Uus Maa analüütik Ain Kivisaar ei nimetanud arengu piduriks mitte proteste, vaid asjatundmatuid proteste. “Kuigi igal inimesel peab olema õigus oma elukeskkonna kujundamisel sõna sekka öelda, näitab elu, et protestid on sageli väga asjatundmatud ja enesekesksed,” kurtis Kivisaar.

Linnaosavalitsuse planeerimise peaspetsialisti Katri-Liis Kinksi sõnul venitab protsessi tõepoolest kõige rohkem avaliku väljapaneku järgne menetlus, kui on laekunud proteste. Üldjuhul selles staadiumis enam kokkuleppele ei jõuta.

“Arendajad on seisukohal, et kui linnavalitsus on lahenduse ühel või teisel moel vastu võtnud, ei ole põhjust seda muutma hakata – ollakse valmis pigem maavanema juures ära käima,” ütles Kinks. Käik maavanema juurde tähendab aga protsessi seiskumist vähemalt kaheks kuuks.

Uus maja liiga suur
Inimesed protesteerivad uute hoonete vastu seetõttu, et need tunduvad neile liiga suured või kõrged. Ka siis, kui protestivad naabrid elavad ise veel suuremates majades.
Kõige sagedamini leitakse, et ühel või teisel põhjusel tuleks planeeringut naabritega kooskõlastada. Ükski seadus seda aga otsesõnu ei nõua, seega langetab otsuse linn.
Samuti on aktiivsemalt asutud võitlema oma valgustingimuste säilimise eest.
“Uuem teema on parkimine, mida oleme hakanud rohkem tähelepanu alla võtma,” sõnas Kinks. “Ajast ja arust normatiiv ei sobi põhjenduseks lohakalt lahendatud parkimisvõimalustele.”

Laiem põhjus protesteerimiseks on see, et linna asumitel puuduvad üldised ehitusreeglid ja inimesed panevad pahaks, kui rajatakse midagi olemasolevast erinevat.
Analüütik Ain Kivisaare sõnul ei tohiks inimene eeldada, et tema maja kõrvale ei ehitata teist maja – eriti kesklinnas. “Kui inimene tuleb kesklinna elama, siis ei saa ta 5000-ruutmeetrist privaatset mänguplatsi – see oleks liiga suur luksus,” nentis Kivisaar.
Viimases toetas Kivisaart ka kesklinna planeerimisspetsialist. “Naljaga pooleks: kõige turvalisem on elada muinsuskaitseobjekti kõrval või looduskaitsealal – siis võid olla enam-vähem kindel, et suuri muutusi niipea ei tule,” märkis Kinks.

Kinksi sõnul on alati õige oma seisukohta avaldada, kuid seda tuleb teha konkreetselt, õigeaegselt ja motiveeritult. “Lahendused sellest halvemaks küll ei ole muutunud,” möönis Kinks. “Pigem on see veidi hoogu maha võtnud ja sundinud arendajaid-arhitekte paremaid lahendusi välja mõtlema.”

“Küll pean ebaõigeks selliseid proteste, millega üritatakse naaberkinnistu omanikult midagi välja pressida või protsessi nimme venitada. Sedagi tuleb ette,” märkis ta.

Maavanem otsustab
Narva maantee 1, Viru väljak 2 ja 2a detailplaani järgi ehitatakse 8-korruseline hoone. Naaberkrundi omanik AS Aswega vaidlustas planeeringu, sest tahab endale läbipääsu uuest hoonest. Kokkulepet ei sündinud, otsustab maavanem.
Uue Maailma 21 ja 23, Uue Maailma 25/ Luha 39 ja 41 detailplaani järgi ehitatakse 7-korruseline äripinnaga korterelamu, 2-korruseline kaubahoone ja haljasala. Kaks inimest protestisid hoonestuse mahu. Arhitektid võtsid korruse vähemaks, kokku ei lepitud, otsustab maavanem.

Tatari 28 ja 30 amortiseerunud hoone asemele ehitataks 4-korruseline elamu. Naabrid protestisid uue maja kõrguse, kokku ei lepitud, maavanem otsustab.

Kuidas käib detailplaani menetlus
•• Maa omanik teeb säästva arengu ja planeerimise ametile (SAPA) detailplaneeringu algatamise taotluse.
•• SAPA saadab linnavalitsusse eelnõu, mille vastuvõtmisel planeering algatatakse.
•• Maa omanik saab SAPAlt lähteülesande ja tellib projekteerimisfirmast planeeringu.
•• Valmis planeering tuleb kooskõlastada eri ametkondadega, sageli ka naabritega, ja siis esitada SAPA kaudu linnavalitsusele vastuvõtmiseks.
•• Pärast vastuvõtmist liigub planeering vastavasse linnaosavalitsusse, kes korraldab selle avaliku väljapaneku.
•• Kui avalikul väljapanekul laekub kahe nädala jooksul kirjalikke proteste, tuleb korraldada avalik arutelu. Proteste võib esitada igaüks.
•• Kui proteste avalikul arutelul ei lahendata, peab otsuse langetama Harju maavanem, see venitab protsessi vähemalt kaks kuud.
•• Normaaljuhul liigub planeering jälle linnavalitsusse, kes selle kehtestab.