Vaikelu valgete tahukatega

Eile tunnustati legendaarset arhitekti, akvarellisti ja pedagoogi Toomas Rein perekond Kreisi arhitektuuripreemiaga, mis antakse arhitektile, kes pole hoolinud liialt eesti arhitektuuri peavoolust, vaid on kõndinud julgelt oma teed.

Varemgi paljude mainekate arhitektuuri- ja kunstipreemiatega tunnustatud laureaadi ligi 120 ehitise ja projekti seast paistavad silma modernistlikult skulpturaalsed majandikeskused Tsoorus ja Kobelas, KEKi kontorid Paides ja Raplas, terrasselamud Vändras ja Pärnus, kooli juurdeehitis ning spordihoone Otepääl ja Laulasmaa lasteaed-põhikool (koos Toivo Tammikuga) ning paljud teised ehitised.

Tõsi, nüüd elab pensionipõlve pidav Toomas Rein oma ehituskunstilisi ideid välja üksnes värvis. Ta on oma asjaliku olemisega arhitektuuribüroo muutnud kunstistuudioks, kus sünnivad meisterlikud akvarellmaalid, ja neil piltidel kujutatakse peamiselt arhitektuuri.

Maalima hakkas arhitekt kunstiinstituudi päevil õppejõud Märt Bormeistri õhutusel. Viimaste kümnendite kunstikriitikas kõneldakse temast kui kõige täiuslikumast akvarellitehnika valdajast Eestis. Alguses olid arhitektist kunstniku vesivärvimaalid seotud kindlate kohtadega, viimasel ajal on teosed muutunud abstraktsemaks ja üldistatumaks.

«Mulle on tähtsad miljöö, atmosfäär ja värv,» nendib Rein.

Akvarell on kuulunud arhitektide kõrvaloskuste hulka sajandeid, kuid vähesed on osanud seda tehnikat niivõrd tõsiselt näitusekunstiks välja mängida kui jõulise loojanatuuriga Rein.

Praegu valmistub Rein 75. sünni­päevaks tuleval aastal. Seda plaanib ta tähistada akvarellinäitusega, kuhu saavad üles uued tööd.

«Nii hull ma nüüd pole, et maaliks iga päev, aga pean näituse valmis saama,» lausub ehitus- ja akvarellikunstnik, kellel neli aastat tagasi oli suurejooneline etteaste Rotermanni soolalaos. Toona, pärast arhitektuurimuuseumis toimunud esitlust kutsuti Rein Eesti Panga galeriisse näitust tegema. «Olin meelitatud, sest see majaosa on minu projekteeritud.»

Mõnel eelmisel näitusel on Toomas Rein esitlenud maaliloomingut koos arhitektuuriga: ehitiste makette, plaane ja pilte. Paraku saab osa tema projekteeritud hooneid algsel kujul näha vaid fotodel.

Üks sellistest ehitistest on Tsooru keskus, mille silmapaistvat arhitektuuri, huvitavat valguslahendust ning Helle Gansi julgete materjalide ja värvidega tehtud sisekujundust tuuakse eeskujuks tänapäevalgi.

Õnneks on paljudel Reinu ehitistel olnud helgem saatus. Näiteks kavandasid noored Maaehitusprojekti arhitektid Toomas Rein ja Veljo Kaasik 1967. aastal Suure Munamäe 1939. aastal püstitatud vaatetornile pealisehituse.

33 aastat hiljem võttis Toomas Rein vaatetorni uuesti käsile. Tema koostatud renoveerimisprojekti järgi uue kuue saanud populaarne, nüüd liftiga vaatamisväärsus avati 2005. aasta suvel.

Toomas Reinu esimesed tähelepanu pälvinud tööd valmisid Eesti Maaehitusprojektis, seejärel oli ta aastail 1967–1985 EKE Projektis ja viimastel kümnenditel projekteeris omanimelises arhitektuuribüroos.

Ehituskunstniku poole sajandi pikkuselt loometeelt tõusevad esile valged tahukad – Alvar Aaltost mõjutatud orgaaniline arhitektuur ja Le Corbusier’ laadis «külmem» modernism –, samuti 1970ndate lõpu ja 1980ndate põiked postmodernismi.

Toomas Reinu portfooliost nähtub, et 1960–1970ndatel tehti enamik projekte ka teoks, aga 1980ndatel jäi kavandatust palju paberile. Kahjuks on 1975. aasta Tallinna lennujaama samuti teostamata projekt lausa kaduma läinud.

Arhitekti suureks meelehärmiks on pelgalt kaante vahele jäänud Vigala Sassile tehtud «Nirvaana» projekt. Selles üsna müstilises kavandis mängivad paljud sümbolid.

Paraku jäid teostamata ka Kuressaare hooldekodu ja Jõhvi hotelli projekt.

Kolleegide hinnangul on Toomas Rein teinud kõike kirglikult – olgu töö, tudengite juhendamine, arhitektuuri eest kõnelemine, pidutsemine või maalimine – ja jäänud seejuures alati võimsate ideedega aateliseks härrasmeheks ja silmapaistvaks ehituskunstnikuks, kelle nimi on kuldsete tähtedega jäädvustatud Eesti arhitektuuriajalukku.

Toomas Rein

•    Sündinud 17. aprillil 1940 Tallinnas.

•    1958 lõpetas Tallinna Polütehnikumi.

•    1967 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna, kus töötas ka õppejõuna.

•    1992. aastast alates tegutseb omanimelises arhitektuuribüroos.