Välisekspert JOHANNES BACH RASMUSSEN: kaitske nõukogude arhitektuuripärandit

Eesti Päevaleht 13.04.2006
Askur Alas


Taanlasest maastikuarhitekt Johannes Bach Rasmussen soovitab mitte lammutada linnahalli, endist Turisti poodi ega Patareid, sest need kannavad ajalugu.

•• Miks peaks kaitsma nõukogudeaegseid rajatisi?
Neid tuleb kaitsta sellepärast, et need hävivad – neid kas lammutatakse või nad lagunevad ära. Tuleb kaitsta sellepärast, et need on rajatised, kus saab näidata lähiajalugu. See on üks võimalus, kuidas Eesti saab välismaailmale arusaadavaks teha, mis siin toimus sõjajärgsel perioodil. Ja see huvitab Lääne-Euroopa turiste. Väga vähesed teavad näiteks metsavendadest, aga kui olen sellest rääkinud, siis on inimesed olnud väga huvitatud.
Teine rühm on noored inimesed, teie uus generatsioon. Mõned tudengid, kes mind Baltimaades tõlkidena abistasid, on öelnud, et nad ei tea nõukogude aja perioodist suurt midagi, sest nad olid siis liiga noored. See on võimalus ka neile see ajajärk paremini arusaadavaks teha.

Paljud nõukogude aja rajatised kannavad negatiivset emotsiooni. Kas see õigustab nende säilitamist-kaitsmist?
Varem oli kõikjal suhtumine selline, et see oli halb periood ja lammutame kõik ära. Õnneks on see muutumas. Ajalugu koosnebki heast ja halvast, kui halb osa välja lõigata, siis käitutakse sama moodi nagu kommunistid, kirjutatakse uus ajalugu. Mõlemat külge ajaloost tuleb kajastada ja mäletada.

Mida täpsemalt soovitaksite kaitsta Eestis?
Linnahalli-taolist ehitist Baltimaades teist ei leia. See on väga haruldane ja oluline lausa rahvusvaheliselt. See näitab nõukogude aja võimu teha monumentaalseid asju.
Siis näiteks stalinistlik punatähega hoone Tartu maanteel ja Turisti pood. Seda võiks vähemalt väljastpoolt hoida, sest seinad ütlevad kõik – aknaid pole. Seest olgu või ööklubi.
Paterei vangla, mis nõukogude ajal vanglana toimis. Samuti linna keskel asuv KGB hoone, kas või selle mingist osast võiks teha muuseumi, ei pea tervet hoonet selle jaoks võtma.
Kommunistlik mälestusmärk Tõnismäel räägib ka ajalugu. See on problemaatiline, aga minu arvates ei tuleks seda sealt ära viia. See tuleks jätta diskussiooni objektiks. See, et selle üle arutatakse, räägib oma loo ka turistile. See tuleks kaitse alla võtta.
Kaitse all peaks olema ka Vene kultuurikeskus, Sõpruse kino ornamendid.
Pole vaja alati rekonstrueerida, mis nõuab palju raha, tihti piisab ka varemete konserveerimisest, sest see annab idee edasi.

Kas ka Lääne-Euroopas säilitatakse külma sõja aegseid ehitisi?
Parim näide on külma sõja tarbeks rajatud Langelandi kindlus Lõuna-Taanis, kus olen konsultant. Nüüd seda tarvis pole, kuid lammutatud seda ka pole. Seal on muuseum ja selle direktor on merebaasi endine töötaja. Praegu on see Taani selle piirkonna kõige külastatum muuseum Anderseni muuseumi järel.

Mis toimub selles vallas mujal Baltimaades? Venemaal?
Valdai baas Peterburi ja Moskva vahel oli maailma suurim raketibaas, nüüd on üks osa sellest eksponeeritud ja säilitatud. Seal käisid ju teiste seas sellised kuulsused nagu Castro, de Gaulle, Pompidu.
Leedus ?emaitija rahvuspargis on üks tuumabaas, mida pargi administratsioon tahtis hävitada. Nüüd on sealses muuseumis käinud 100 000 inimest.
Palangas on Bre?nevi dat‰a, kus töötas 100 inimest.
Riias on kolm okupatsioonimuuseumi, ka teil on väga hea okupatsioonimuuseum, peamiselt selle pärast, et kogute ka tavaesemeid sellest perioodist. See on väga hea kontseptsioon, sest näitab inimestele ka tolleaegset igapäevaelu.

Johannes Bach Rasmussen
Külma sõja mälestusmärkide kaitsja

•• Taanlane Rasmussen on õppinud maastikuarhitekt, kes töötab iseenda firmas Rasmussen & Witthoeft. Firma keskendub loodus-, maastiku- ja kultuuriparkide planeerimisele.
•• Ühtlasi on Rasmussen Lõuna-Taanis asuva endisest mereväebaasist kujundatud Langelandi muuseumi konsultant, mille egiidi all veab ta Läänemere-äärseid riike ühendava külma sõja mälestusmärkide kaitseühingu loomist.
•• Praegu on mees ringsõidul Baltimaades, kus püüab loodavale ühingule toetajaid leida. Eestis avaldas toetust Laidoneri muuseum ja okupatsioonimuuseum.
•• Järgmise sammuna toimub Taanis külma sõja aegsete mälestusmärkide kaitse rahvusvaheline konverents.