VERONIKA VALK: Eesti ürgseks!
Põõsad ja ökotransport
Eesti metsakorralduse 2000. aasta andmete põhjal moodustab metsamaa Eesti pindalast 51,1 ja linnastunud ala 2,9 protsenti. (Maan)teede ja trasside all on peaaegu sama suur maalahmakas kui linnade all ehk 2,6 protsenti. Põõsastunud ala on Eestis aga vaid 1,9 protsenti, seega – linnade kasv tuleb lõpetada ja teed-tänavad kinni panna, millega suurendaksime üht looduse vormi – võsastunud ala – 7,4 protsendini.
Inimesed tuleb maapiirkonnast üldse deporteerida ja linnad karmilt piiritleda, sest tänapäeva tehnoloogia lubab ka interneti ja lennuliikluse abil muu maailmaga sidepidamist. Kusjuures ei kasutataks lennukeid ega helikoptereid, mille abil jõuab üks inimene ühe galloni bensiiniga vaid 25 kilomeetri kaugusele, samas kui elektrirong kasutab sama hulga kütust, et üht inimest 300 kilomeetri taha transportida.
Ei, olemasolevate lennumasinate asemel leiutavad Tartu ülikooli ja tehnikaülikooli insenerid ökoloogilised transpordivahendid, näiteks turbulentsist energiat tootvad turbo-kuumaõhupallid või siis gravitatsiooni läbi lõikavad “lendavad vaibad”.
Linnade sulgemise eeskujuks võiksid olla keskaegsed Hansaliidu keelud, mis omal ajal põhjustasid Tallinna vanalinna ehk nüüdseks Eesti suurima turismiatraktsiooni kujunemise. Ka nüüd lõpeks seeläbi linnastumise laialivalgumine, linnad tiheneksid ja loodus säiliks puhtana. Ja mitte ainult – pikemas perspektiivis oleks lootust isegi ürgse, läbipääsmatu džunglimaastiku taastekkele, koos selle juurde kuuluva metsiku floora ja faunaga. Inim- ja mõttetihedamates linnades tekib aga sünergia uue kvaliteedi tekkeks nii hariduses, teaduses kui kunstis.
Ürgse maastiku projekt viiakse ellu täieliku esteetilise järelevalve all. Näiteks kui karjakasvatus siiski osaliselt säilitada, siis toon toonis ehk punaveiseid võib kasvatada vaid männimetsas ja mustvalgeid kasemetsas.
Lehmapidamine on nende kahe liigi osas lubatud, sest männikud-kaasikud on kõige rohkem levinud (kõikidest metsatüüpidest moodustavad Eestis männikud 34 ja kaasikud 30,4 protsenti), mistõttu jääb ruumi ka kultiveerimata männikute ja kaasikute metsistumisele.
Ülirange seire
Üldine suund on aga inimtegevuse täielikule lõpetamisele kogu maal – botaanikute ja zooloogide abiga ning Tallinna loomaaia baasil taastoodetakse tänaseks hävinud taime- ja loomaliigid.
Esimesed 50 aastat ei lubata mitte kedagi Eesti metsistuvasse loodusesse. Hiljem lubatakse esialgu soovitavalt ühekaupa.
Ülirange monitooringuga jälgitakse muidugi, et inimeste kohalolek looduse omasoodu arengule mingitki tagasilööki ei annaks. Projekti tulemusena elab kogu Eesti elanikkond järgnevatel aastasadadel ülemaailmselt müüdavate superluks-reisipakettide turismirahast.
Loe: epl 09.06.2004