VERONIKA VALK: Euroopa vajab disainitud koostööd

Üle-eelmisel nädalavahetusel pandi Rotterdami äärelinnas taas tööle Van Nelle tehas – koht, kus kunagi toodeti teed, kohvi ja tubakat.
Seekord tuli tehasel noortest arhitektidest uut energiat välja pumbata – kohalikud Hollandi arhitektuurikriitikud kutsusid kokku 53 noort arhitekti 25 Euroopa riigist, et nad nelja päevaga ühise manifesto looks. Eestist oli peale KavaKava esindatud veel Kosmos ja 3+1 arhitektid.

Naiivsed muidugi need kriitikud – esiteks sellepärast, et usuvad üle kõige teksti maagiasse. Teiseks kutsututele esitatud küsimuste tõttu – millised on Euroopa arhitektide ühised mured ja rõõmud, ootused ja väljakutsed? Või oleme kõik nii erinevad, et koostööst on mõttetu unistada? Kolmandaks seetõttu, et on võrdlemisi lootusetu paluda 50 võhivõõral inimesel nii lühikese ajaga lööv manifest kokku kirjutada.

Ööbimine Rotterdami kai äärsetel paatidel oli kui sümbol omaette – neljakesi kuueruutmeetrilises kajutis, mis vaid 1,8 m kõrge ja kus õhk saab öösel üsna ruttu otsa. Paadi pidev kõikumine mõjus kellele kuidas, peamiselt siiski rahustavalt. Kuulda oli torisemist: ”Jah, me oleme küll noored arhitektid, aga mitte nii noored!!!” Meresõidu-filosoofia oli nakkav: elu kui merd pidi triivimine, ühest sadamast teise. Ise valid kursi, tempo ja meeskonna: natuke nagu Euroopa väikese arhitektuuribüroo ja tema tegevuse moodi.

Young European Architects (YEA) on kaks aastat tagasi ellu kutsutud ühendus, mis oma esimese seminari pidas Antwerpenis. Esialgu ei pretendeeri YEA millelegi. Samas on tegu ambitsioonika kooslusega, mille sünergiast sõltub homse Euroopa ruumiline ülesehitus.
Globaliseerumisvastasena tahaks, et YEA poleks kaks aastat tagasi kokku saanudki – nii oleks kindlam, et püsib Euroopa unikaalsete iseärasuste mitmekesisus. Samas pole midagi parata, et ühel Euroopa väikesel arhitektuuribürool on ellujäämiseks kaks võimalust. Neist üks kasvada suuremaks, et osaleda kaalukamatel avatud arhitektuurivõistlustel, kus osavõtutingimuseks ettevõtte hiigelkäive. Käibe kasvatamiseks tuleb täita tulutoovaid, aga liiga tihti igavaid ja halbu tellimusi, mis raiskavad mõttetult aega ja energiat.

Omanäolisuse säilitamine
Teine võimalus on väikeseks jäädagi, et püsiks novaatorlikkus, tõhusus ja paindlikkus. Sel juhul on vaja tegutseda koos teiste omasugustega – mitu väikest bürood siit ja sealt võivad konsortsiumina konkurentsivõimelise käibeni jõuda ja seega suurtel võistlustel osaleda.
Kuidas koostööpartnereid leida? Võrgustiku abil, mis viiks sarnaselt mõtlevad ja samal lainel võnkuvad arhitektid omavahel kokku. Võrgustik peaks olema piisavalt avatud, et ükski väikebüroo ei peaks selles osalemiseks ennast kohandama, riskides identiteedi kadumisega. Pigem peaks koostöövõrgustik riigist riiki, linnast linna, külast külla Euroopale omast arvamustepaljusust võimendama.
Niisiis, kriitikute poolt pealesurutud verbaalse lineaarsuse vastureaktsioonina asusid arhitektid genereerima koostöömudelite ruumilisi struktuure. Jõuti tulemuseni, et Euroopa Liidu võrgustike disain vajab arhitektuurivõistlust. zŠüriis peaksid enamuse moodustama loomeinimesed ehk kunstnikud, kirjanikud, disainerid-arhitektid, filmimehed ja muidugi leidurid. EL-i toimemehhanism on üks paras disaini- ja arhitektuuriülesanne. Imelik, et selle ülesehitusse siiani arhitekte pole kaasatud.

Koostöövõrgustiku mudel
Töövahendid:
punane/roheline
•• reaalne tegevus, sündmused. Toimub reaalajas, füüsiliselt ja kollektiivselt, elluviijateks väiksemad võrgustikusisesed grupid.
sinine/kollane
••Teadmistepagas, innovatsioon ja erialane uurimistöö. Iga võrgustikupunkti individuaalne sisend, mis eelneb igale koostööprojektile ja mille tulemusena tekib uus teadmine, mis on omakorda aluseks järgmistele projektidele.
must/valge
•• PR ehk suhe avalikkusega, mis tagab võrgustiku nähtavuse ühiskondlikul tasandil ja võrgu enda läbipaistvuse. Pressis esineb võrgustik tervikuna.