VERONIKA VALK: Torusid täis avalik ruum
Öelge mulle palun üks hoone, kus oleks loomulik ventilatsioon, nõuab ehitaja. Mu hämmeldunud näoilme järel oma küsimuse absurdsusest aru saanuna parandab ennast: “See tähendab mõni uus hoone Eestis!”
See on umbes sama hea, kui minna arsti juurde ja kuulda, et nüüdsest peab su kopsudesse minema kaks toru –üks ninast ehk sissetõmme ja teine suust ehk väljapuhe. Sest loomulikul teel hingamine ei taga keha sisekliima komfortsust.
Kõiketeadja ehitaja arvates peaks hoonel olema nii vähe aknaid kui võimalik, seda siis küttekulude vähendamiseks. Need vähesedki, mis tervisekaitse nõudel ikkagi teha tuleb, ei tohiks mitte mingil juhul olla avatavad – keegi rumal inimene võib ju kogemata akna lahti teha ja rikkuda sundventilatsiooni režiimi! Arvamus, et lahtine aken hoonet ventileerib, pole argument – kes garanteerib õhuvoolude liikumise? Õhuvahetus on ju avatud akna puhul kontrolli alt täiesti väljas.
Ventilatsiooniinsenerist “õhumeister” ütleb sulle, et sellist asja nagu loomulik ventilatsioon pole olemas. Muidugi ütleb, sest vastasel juhul ei oleks tal enam tööd. Edasi sõltub kõik arhitekti osavusest torusid peita või siis meelega nähtavale jättes eksponeerida. “Pariisi Pompidou keskuses on kõik torud näha!” viskavad insener ja ehitaja üksteise võidu nalja.
Majad hingama
Hoone ventilatsioon on täppisteadus, kuhu võhikul humanitaaril pole asja. Torusid tuleb muudkui juurde, ümaraid tsinkplekist usjaid kulgejaid, sest kandilised torud on kallimad kui ümmargused. Luban endale, et järgmise maja teen ainult ventilatsioonitorudest, siis ei lähe ehk iseendaga vastuollu.
Uudistes näidatakse äsja remonditud kooli, mille ruumide uus ilme olevat pisut harjumatu – ajaloolises hoones vonklevad kõikjal jämedad läikivad ventilatsioonitorud. Diktor lisab, et sarnast pilti kohtab peatselt mujalgi, sest eesti koole tehakse eri haridusprogrammide raames päev-päevalt üha enam “korda”. Lootus jääb, et koolikasvandikel tekib seetõttu torude vastu absoluutne jälestus ja isu suurena sundimatult hingata. Aga selle aja peale ehitatakse Eestis loodetavasti juba “hingavaid” maju – nagu vanasti, ainult et tulevikutehnoloogiate abil.