Filmiriiul

Eesti Arhitektide Liidu 2016. aasta kuraatorinäitus annab ülevaate Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse finantseeringu toel püstitatud või uuendatud objektidest. Tellija, arhitekti ja rahastaja koostöö häid tulemusi illustreeritakse 10 valitud objekti abil.

Viljandi lauluväljak: autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Tanel Trepp (Kadarik Tüür Arhitektid), maastikuosa autorid Tiit-Uku Audova ja Madis Mikkor (Reaalprojekt).
Tellija: Viljandi Linnavalitsus.
Valmis: 2013.
Drooniklipid: Tiit Sild.
Fotod: Tõnu Tunnel, Paco Ulman.
Graafiline disain ja helikujundus: Martin Rästa. Tekst: Jan Kaus.
Hääl: Ingrid Peek.
Video: Aivo Jääger, Moonika Põdersalu, Brit Maria Tael, Tanel Kadalipp, Elari Lend (BFM).
Kuraatorid: Karin Bachmann, Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg
Projektijuht: Kaire Pärnpuu.
Näitus oli arhitektuurimuuseumis avatud 6.-30. oktoober, 2016.
Viljandi laululavale lisaks on valminud 9 videoklippi “eurorahade” abil rahastatud objektidest.
Samuti on ilmumas näituse kataloog tekstide ja fotomaterjaliga.

http://kta.ee/viljandi-festival-arena
http://www.arhliit.ee/uudised/eal/ava…

Vestlusõhtu “Visiooniga väikelinnad“ toimus reedel, 12. mail Arhitektuurimuuseumis.

Arhitektuurimuuseumi galeriil on kuni 21.05.2023 väljas näitus 2019-2022 toimunud avaliku ruumi võistluste võidutöödest, mis ootavad realiseerimist. Äsja on avanenud uued Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusega meetmed, mille rahastuse toel see peaks võimalik olema – plaanitud on kaks rahastuse vooru 2023. ja 2024. aastal. Mitmed omavalitsused ongi projekteerimisega juba tänaseks edasi liikunud. Lisaks otsustasid rahandusministeerium ja kultuuriministeerium just hiljuti, et “Hea avaliku ruumi” programm jätkub ning selle aasta rahastuse toel korraldatakse Taebla, Kallaste, Tootsi ja Märjamaa keskusalade arhitektuurivõistlused.

Vestlusõhtul räägime „Hea avaliku ruumi“ programmi mõjust väikelinnade elukeskkonnale ja elanikkonnale ning kuidas riik võiks regionaalarengut edendades teha koostööd omavalitsustega väiksemate linnakeskuste tugevdamisel.

Vestlust juhib Eik Hermann, kelle juhtimisel ilmus 2022 väikelinnade teemaline Ehituskunst. Arutlevad regionaalminister Madis Kallas, programmi juht Kalle Vellevoog, Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev.

Näituse „Visiooniga väikelinnad“ kujundasid Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson, graafiline disainer on Anna Riin Velner.

Eesti Arhitektide Liit korraldas 30. märtsil 2022 veebinari kohalike omavalitsuste ametnikele ja poliitikutele. Veebinari eesmärk oli tutvustada läbi omavalitsuste endi otsese kogemuse hea elukeskkonna ja avaliku ruumi loomise erinevaid võimalusi, rõhutada teadlike ja tarkade otsuste mõju elukeskkonna kujundamisele ning tutvustada eluliste näidete abil olemasolevaid arenguid, õnnestumisi, rääkida ka esile kerkinud probleemidest.

Osalesid Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, Valga vallaarhitekt Jiri Tintera ja Narva linnaarhitekt Peeter Tambu.

Arhitektuurifilmi keskmes on 2014. aastal valminud Tondiraba jäähall, kes oma uudsuses kutsub esile ümbritsevates Lasnamäe paneelmajades võõristust. Kõrvalhooned hakkavad uut hoonet kommentaaridega tögama, mille järel jäähall rikki läheb. Kohale saabuvad päästetöötajad, kes hakkavad otsima rikke allikat.

Produtsent: Karolina Veetamm
Stsenarist: Katariina Rebane
Režissöör: Epp Kubu
Operaator: Kadri Nikopensius
Kunstnik: Laura Kõiv
Helirežissöör: Dmitry Natalevich
Monteerija: Andri Allas
Osades: Tiit Tingas, Mihkel Roolaid, Marek Tammets

Film esilinastus 6. märtsil 2015 Arhitektuurikatlas.

Tondiraba jäähalli autorid: arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik (Kadarik Tüür Arhitektid OÜ) ja Novarc AS.

Lühimängufilm vanahärrast, kes taasavastab Pärnu Mudaravilat. On Pärnu Mudaravila tema noorusajast ja on uus Hedon Spa. Eneselegi ootamatult leiab ta sealt nii mõnegi mälestuskillu minevikust.

Produtsent: Neveli Niit
Režissöör: Keidi Mäe
Operaatorid: Tõnis Peeter Kull ja Raido Pedak
Helirežissöör: Mihkel Nõmmik
Osades: Greetel Joanna Võrk, Mati Laagus, Ester Laagus ja Olga Nozdrjuk

Film esilinastus 6. märtsil 2015 Arhitektuurikatlas.

Hedon Spa autorid: arhitektid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulman (Allianss Arhitektid OÜ, www.allianss.eu), sisearhitektuur Urmo Vaikla ja Tüüne-Kristin Vaikla (www.vaiklastudio.ee).

Film TSOON on toodetud BFMi ja EALi koostööprojektina KULKA 2012. aasta arhitektuuripreemia nominendist: BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOL.
Režissöör-stsenarist: Andrew Bond
Produtsent: Kristo Jürmann
Operaator: Joosep Jürisson
Kunstnik: Helen Ehandi
Valgustaja: Indrek Ups
Platsiheli: Kristo Jürmann
Osades: Ivan Pavljutskov, Martin Ilves, Sander Veskla.

Asukoht Narva mnt 27, Tallinn
Tellija Tallinna Ülikool
Projekt 2010-2011
Valminud 2012
Arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Kristiina Arusoo, Pelle-Sten Viiburg / SALTO ARHITEKTID
Sisearhitekt Ville Lausmäe / VLS
Konstruktor Jaanus Natka / EA RENG

Film TÕUS JA MÕÕN on toodetud BFMi ja EALi koostööprojektina KULKA 2012. aasta arhitektuuripreemia nominendist: VILSANDI MEREPÄÄSTEJAAMA PAADIKUUR.

Režissöör-stsenarist: Anna Hints
Produtsent: Kalev Smidt
Operaator: Mattias Veermets
Operaatori assistent: Tõnis Tuuga
Kunstnik: Matis Mäesalu
Helioperaator: Rando Arand
Helirežissöör: Kauri Lemberg
Montaažirežissöör: Rando Arand
Muusika: Sofia Joons, Ramo Teder

Asukoht Piisa, Vilsandi saar
Rekonstrueerimisprojekt 2008-2012
Valminud 2012
Arhitektid Emil Urbel, Ainar Luik / ARHITEKTIBÜROO EMIL URBEL
Väravaembleemi taastamine Tiit Pääsuke
Muinsuskaitse järelevalve Tõnu Sepp

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.

Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Paneel EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

“Materjalide katalogiseerimine ja ringlus”, moderaator Jüri Muttika: Elina Liiva ja Helena Rummo (PAKK), Mariann Drell (RAK), Sven Aluste (Loodusehituse akadeemia).

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

ruumiloome- ja elamupoliitika valimisdebatt

Eesti Arhitektide Liit korraldas 15. veebruaril ruumiloome teemalise debati Riigikokku kandideerivatele erakondadele ning seekord võetakse fookusesse erakondade valimislubadused ruumiloome- ja elamupoliitika valdkonnas.

Debatis osalesid kuue riigikokku pürgiva erakonna esindajad: Karin Paulus (Sotsiaaldemokraadid), Riina Solman (Isamaa), Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond), Ignar Fjuk (Eesti 200), Henn Põlluaas (EKRE) ja Vladimir Svet (Keskerakond). Ettekannetega esinesid valdkonna eksperdid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ja halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak. Vestlusringi juhtis Neeme Raud.

Debati põhilisteks teemadeks olid rohepöörde väljakutsed ruumiloomes, ehituses, elamufondis; üleriikliku elamupoliitika arenguvisioon; ruumiloome institutsiooni vajalikkus riigi tasandil; valglinnastumine vs ruumiline efektiivsus; ruumiline segregeerumine; inimväärne ja ohutu elukeskkond; erakondade ruumiloome ainelised teesid ja lubadused riigikogu valimisprogrammides.

Debatt leidis aset 15. veebruaril Tallinnas Kultuurikatla A korpuse I korruse suures traforuumis. Vestlusringist korraldati veebi otseülekanne, mis jäi ühtlasi järelvaadatavaks. Otseülekannet sai jälgida Eesti Arhitektide Liidu Facebooki ja YouTube kanalites.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks: Innovatsioon ja Digitaalreaalsus. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsile eelneb külalisloengute seeria, mis algas 29. novembril 2021 EKA suures auditooriumis Prof. Kadri Ukrainski loenguga “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika”, sellele järgnes 22. veebruaril 2022 Adria Carbonelli loeng “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas”.

Veel on kavas Prof. Antoine Picon ja Dr. Jüri Soolep.

Loe lisaks: https://bit.ly/3NZ8GTO

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Prof Roemer van Toorn “The Power of Gentleness in Architecture”.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Prof dr Roberto Verganti “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Film ÕHULOSS on toodetud BFMi ja EALi koostööprojektina KULKA 2012. aasta arhitektuuripreemia nominendist: VESILENNUKITE ANGAARID.

Režissöör-stsenarist: Marleen Roosna
Produtsent: Keiti Väliste
Režissööri assistent: Janar Aronija
Interjööri lisakaadrite režissöör: Tanel Toom
Operaator: Markus Orav
Operaatori assistent: Rui Dias
Grip: Rauno Linnamäe
Interjööri lisakaadrite operaator: CJ Kask
Valgusmeister: Mattias Veermets
Kunstnik: Elise Eimre
Helioperaator: Rando Arand
Helirežissöör: Tanel Tänna
Montaažirežissöör: Andri Allas
Muusika: Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus, Andreas Lend
Osades: Gustav Kõrvits, Martin Kullus, Andri Allas

Asukoht Tallinn, Lennusadam
Projekteerija ja ehitaja Christiani & Nielsen A/S (Taani), 1916-1917
Rekonstrueerimisprojekti tellija Eesti Meremuuseum
Valminud 2012
Arhitektid Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Indrek Mikk, Margit Aule, Tõnis Savi, Lea Laidra, Karis Kahr, Jelena Altmäe, Jaanus Männik / KOKO ARHITEKTID
Sisearhitektid Margit Argus, Andrus Kõresaar, Olga Batuhtina / KOKO ARHITEKTID
Raudbetoonkonstruktsioonide renoveerimisprojekt prof Karl Õiger, dr Heiki Onton / TTÜ
Uued konstruktsioonid Neoprojekt

6. märtsil Aparaaditehases toimunud kuraatornäituse „Liginull“ vestlusõhtul osalesid Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, maastikuarhitekt Karin Bachmann (KINO), bioloog ja looduskaitseteadlane Aveliina Helm, ajakirja MAJA peatoimetaja Kaja Pae, Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkus, näituse kuraator Rene Valner. Vestlust suunas Eik Hermann.

Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 17:30–19:00 toimus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn) vestlusõhtu EALi kuraatornäitusel „Liginull“, kus räägiti näitusel püstitatud teemadest. Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on 11. jaanuarist 2019 avatud Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus „Liginull“, mis uurib, kuidas peaks arhitektuur reageerima ärevatele teadetele meie koduplaneedi ülekuumenemisest. Muuhulgas otsitakse vastust küsimusele, miks on eestlaste ökoloogiline jalajälg maailmas jätkuvalt üks suuremaid ja kuidas seda muuta? Näitus jääb avatuks kuni 2. veebruarini 2019.

Vestlusringis osalesid:
Eik Hermann – vestluse moderaator
Jarek Kurnitski – TalTech
Jüri Rass – MKM
Kalle Kuusk – Kredex
Erkki Seinre – analüütik
Jaak-Adam Looveer – TLPA arhitekt
Raul Kalvo – arhitekt
Indrek Allmann – arhitekt
Rene Valner- arhitekt
Mihkel Tüür – arhitekt

27. augustil 2019 toimus näituse „Liginull“ vestlusring ühendministeeriumis.

Osalesid:
Jüri Rass – MKM, ehituse asekantsler
Ivo Jaanisoo – MKM, ehitus- ja elamuosakonna juhataja
Margus Tali – MKM, ehitus- ja elamuosakonna nõunik
Jaanus Uiga – MKM, energeetika osakonna juhataja
Tõnis Arjus – Tartu linnaarhitekt, EAL
Indrek Võeras – Muhu vald, ehitusnõunik
Peeter Pere – arhitekt, EAL asepresident
Mihkel Tüür – arhitekt, EAL, näituse üks kuraatoritest
Eik Hermann – näituse üks kuraatoritest

Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus “Liginull” jõudis ringreisiga Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse ja selle raames toimus 31. oktoobril 2019 vestlusring, kus räägiti näitusel püstitatud teemadest. Vestlust modereeris üks kuraatoritest, Eik Hermann ning osalejateks olid Pärnu ettevõtja ja linnavolikogu liige Silver Smeljanski, Pärnus tegutsev arhitekt Britt Vaher, “Liginulli” kuraatorid, arhitektid Mihkel Tüür ja Rene Valner.

Mulgimaa elamuskeskuse arhitektuurivõistluse tutvustusõhtu toimus Eesti Arhitektuurikeskuses, 19. aprillil algusega kell 17.

Üleslaetud helifaili pikkus on ca 1 tund.
Sõna said: Maido Ruusmann, Tõrva linnapea
Jaak Huimerind, arhitekt, võistlustingimuste koostaja,
Valdur Mikita ja Reigo Ahven, Mulgi elamuskeskuse mõttekoja liikmed
Juhatas Mihkel Laan (Cumulus Consulting)