Filmiriiul

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Kolmapäeval, 13. oktoobril 2021 kell 17 tutvustasime programmi “Hea avalik ruum” Kose aleviku keskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistlust ja Sõmeru keskuse arhitektuurivõistlust.
Kose võistlust tutvustasid:
Kose vallavanem Merle Pussak, võistlustingimuste koostaja Ülle Maiste.

Vestlust juhtis programmi “Hea avalik ruum” juht Kalle Vellevoog.
Toimumiskoht: Arhitektuurikeskuse I korruse suur traforuum, Põhja pst 27a.

Kolmapäeval, 13. oktoobril 2021 kell 17 tutvustasime programmi “Hea avalik ruum” Kose aleviku keskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistlust ja Sõmeru keskuse arhitektuurivõistlust.
Sõmeru võistlust tutvustasid:
Rakvere valla volikogu esimees Peep Vassiljev ja võistlustingimuste koostaja Jarmo Vaik.

Vestlust juhtis programmi “Hea avalik ruum” juht Kalle Vellevoog.
Toimumiskoht: Arhitektuurikeskuse I korruse suur traforuum, Põhja pst 27a

PÖÖRA! on Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli programmi kuuluv linnakunstifestival, mis koosneb kolmest Tallinna kesklinna püstitatud ruumilisest installatsioonist. Nende kandev teema on rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu.

PÖÖRA! (TURN!) is an urban art festival that is part of a programme commemorating the centenary of the Estonian Association of Architects, it is curated by Ljudmilla Georgijeva and Mae Köömnemägi. The festival consists of three spatial installations set up in the city centre of Tallinn. The leitmotif is “green deal”, which refers to reversing anthropogenic climate change to a state of equilibrium.

Kuraatorid / Curators: Ljudmilla Georgijeva, Mae Köömnemägi

arhliit.ee/poora
instagram.com/eal100_poora/

Vabaduse väljak saab installatsiooni „Mõttepaus“ raames 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil saab mõtiskleda meie maa puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest, või lihtsalt olla. Hiljem antakse puitpakk oma tavatsüklisse tagasi.

In the context of an installation called “Mõttepaus“ (“Pausing to Consider“), Freedom Square will be full of 2,999 tree stump ends – a chance to take time out to think and extend the life cycle of timber. “Mõttepaus” is a chance to ponder how our country’s and planet’s trees are doing and possible future perspectives. It’s also just a place to hang out. After the installation is over, the stump ends will be returned to their ordinary life cycle.

Autor / Author: Mark Grimitliht

Avatud / Open: 29.09 – 03.10.2021, Vabaduse väljak / Freedom Square, Tallinn

Toetajad / Supporters:

Eesti Kultuurkapital
Tallinna linn
Kultuuriministeerium
Floorin
Forbo

Täname / Thank you:
Tallinn Music Week

Lions Club Tallinn Reval

Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lensment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas, Liisa-Lotta Pahkma
Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia / Tallinn University of Technology, Academy of Architecture and Urban Studies

Mirjam Reili, Alari Orav (AKU)

arhliit.ee/poora
instagram.com/eal100_poora/

5. oktoobril 2020 algusega kell 17.30 Eesti Arhitektuurikeskuse I korruse traforuumides (Põhja pst 27a, Tallinnas).
Jõgeva linnakeskuse võistluse tutvustamine: Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk ja võistlustingimuste koostaja Ülle Maiste. Vestlust juhib „Hea avalik ruum“ programmi juht arhitekt Kalle Vellevoog.

5. oktoobril 2020 algusega kell 17.30 Eesti Arhitektuurikeskuse I korruse traforuumides (Põhja pst 27a, Tallinnas).

Kunda linnakeskuse võistluse tutvustamine: Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ja võistlustingimuste koostaja Jaan Tiidemann.
Vestlust juhib „Hea avalik ruum“ programmi juht arhitekt Kalle Vellevoog.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas. Suveseminari peatoetaja BAUROC AS, müügidirektor Margus Oja.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.
Ignar Fjuk, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.
Stephen D. Willacy, Aarhusi linnaarhitekt, Taani

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.
Suveseminari suurtoetaja THERMORY AS, müügidirektor Katrin Reinaste-Parve.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

2020. aasta arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri parimate lõputööde lühitutvustused.
Joanna Kordemets, Tallinna Tehnikaülikool:
“Linnade helimaastik – juhendavad printsiibid akustilise linnakeskkonna kvaliteedi parandamiseks”
Le Minh Hoang, Eesti Maaülikool:
„Alleede süsteemi potentsiaal Vietnami linnade aianduse arendamisele Ho Chi Minhi linna näitel“
Anastassia Shabelnikova, Tallinna Tehnikaülikool:
„Hea linnaruum vanalinna vööndi näitel”
Jannat Sohail, Eesti Kunstiakadeemia:
“Muinsuskaitsest tingitud marginaliseerumine: kultuuriväärtuste loomine Lahore vanalinnas”
Mariann Drell, Eesti Kunstiakadeemia:
„Sooline ruum“

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

Vestlusring. Osalevad:
juhtiv planeerimisekspert Pille Metspalu (Hendrikson & Ko),
Tõrva vallavanem Maido Ruusmann,
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk,
Vestlust modereerib Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

Ülle Matsin, Viljandi gümnaasiumi direktor.

Eesti Arhitektide Liidu üldkogu
11.06.2020

Eesti Arhitektide Liidu üldkogu
11.06.2020

Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus “Liginull” jõudis ringreisiga Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse ja selle raames toimus 31. oktoobril 2019 vestlusring, kus räägiti näitusel püstitatud teemadest. Vestlust modereeris üks kuraatoritest, Eik Hermann ning osalejateks olid Pärnu ettevõtja ja linnavolikogu liige Silver Smeljanski, Pärnus tegutsev arhitekt Britt Vaher, “Liginulli” kuraatorid, arhitektid Mihkel Tüür ja Rene Valner.

16. oktoobril 2019 Arhitektuurikatlas.
Tutvustab Elo Kiivet, võistlustingimuste koostaja. Vestlust juhib Kalle Vellevoog, Hea Avalik Ruum programmijuht.

16. oktoobril 2019 Arhitektuurikatlas.
Tutvustavad Margus Källe, Lääneranna valla arendusjuht, Ülle Maiste, võistlustingimuste koostaja ja Tiina Lobja, Lihula Kultuurimaja direktor. Vestlust juhib Kalle Vellevoog, Hea Avalik Ruum programmijuht.

27. augustil 2019 toimus näituse „Liginull“ vestlusring ühendministeeriumis.

Osalesid:
Jüri Rass – MKM, ehituse asekantsler
Ivo Jaanisoo – MKM, ehitus- ja elamuosakonna juhataja
Margus Tali – MKM, ehitus- ja elamuosakonna nõunik
Jaanus Uiga – MKM, energeetika osakonna juhataja
Tõnis Arjus – Tartu linnaarhitekt, EAL
Indrek Võeras – Muhu vald, ehitusnõunik
Peeter Pere – arhitekt, EAL asepresident
Mihkel Tüür – arhitekt, EAL, näituse üks kuraatoritest
Eik Hermann – näituse üks kuraatoritest

Kolmapäeval, 26. juunil algusega kell 17 toimus EAK I korruse traforuumides (Põhja pst 27a) „Hea avalik ruum“ programmi järgmiste võistluste tutvustusõhtu –
• Tapa linnakeskuse arhitektuurivõistlus
• Võsu aleviku keskosa arhitektuurivõistlus (algab juuli alguses)
Võistluseid tutvustasid KOVide esindajad ja võistlustingimuste koostajad (vastavalt Tajuruum ja Eve Komp), vestlust juhtis Kalle Vellevoog, “Hea avalik ruum” programmijuht.

6. märtsil Aparaaditehases toimunud kuraatornäituse „Liginull“ vestlusõhtul osalesid Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, maastikuarhitekt Karin Bachmann (KINO), bioloog ja looduskaitseteadlane Aveliina Helm, ajakirja MAJA peatoimetaja Kaja Pae, Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkus, näituse kuraator Rene Valner. Vestlust suunas Eik Hermann.

Eesti Arhitektide Liit korraldas 14. novembril 2018 Arvo Pärdi Keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergia-teemalise konverentsi, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ning tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile veel Soomest, Šveitsist ja Norrast.

Üleminek liginullenergiahoonetele, – Jüri Rass, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler

Liginullenergia konverents
14. november 2018
Arvo Pärdi keskuse uus hoone, Laulasmaa

Eesti Arhitektide Liit korraldas 14. novembril 2018 Arvo Pärdi Keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergia-teemalise konverentsi, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ning tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile veel Soomest, Šveitsist ja Norrast.

Avasõnad, Katrin Koov, EALi president

Liginullenergia konverents
14. november 2018
Arvo Pärdi keskuse uus hoone, Laulasmaa

Eesti Arhitektide Liit korraldas 14. novembril 2018 Arvo Pärdi Keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergia-teemalise konverentsi, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ning tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile veel Soomest, Šveitsist ja Norrast.

City planning processes can highly improve energy efficiency, Åsa Hedman (VTT Technical Research Centre, Soome)

Liginullenergia konverents
14. november 2018
Arvo Pärdi keskuse uus hoone, Laulasmaa

Eesti Arhitektide Liit korraldas 14. novembril 2018 Arvo Pärdi Keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergia-teemalise konverentsi, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ning tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile veel Soomest, Šveitsist ja Norrast.

Jens Christoffersen (PhD and Senior Researcher, VELUX A/S, Knowledge centre for Daylight, Energy & Indoor Climate)

Liginullenergia konverents
14. november 2018
Arvo Pärdi keskuse uus hoone, Laulasmaa

Eesti Arhitektide Liit korraldas 14. novembril 2018 Arvo Pärdi Keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergia-teemalise konverentsi, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ning tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile veel Soomest, Šveitsist ja Norrast.

The future of the past: 2226, Ulli Grassmann (arhitekt, Baumschlager Eberle Architekten, Managing Partner)

Liginullenergia konverents
14. november 2018
Arvo Pärdi keskuse uus hoone, Laulasmaa

Eesti Arhitektide Liit korraldas 14. novembril 2018 Arvo Pärdi Keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergia-teemalise konverentsi, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ning tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile veel Soomest, Šveitsist ja Norrast.

Näited praktikast Eestis: energiasäästliku avaliku hoone ehitamise ja kasutamise probleemid, Sven Saar (RKAS, ehituse projektijuht)

Liginullenergia konverents
14. november 2018
Arvo Pärdi keskuse uus hoone, Laulasmaa

Eesti Arhitektide Liit korraldas 14. novembril 2018 Arvo Pärdi Keskuse uues hoones Laulasmaal liginullenergia-teemalise konverentsi, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid võimalusi energiatõhusate majade kavandamiseks ning tuua fookusesse arhitekti roll nende projekteerimisel. Esinejad olid lisaks Eestile veel Soomest, Šveitsist ja Norrast.

Reducing carbon footprint through modern architecture, Birgit Rusten (FutureBuilt programmijuht)

Liginullenergia konverents
14. november 2018
Arvo Pärdi keskuse uus hoone, Laulasmaa

MUUTUV KOOLIRUUM
Konverents 10. mail 2018 kell 11:30 – 17:30 Kumu auditooriumis, Weizenbergi 34, Tallinn
Korraldaja: Eesti Arhitektide Liit koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga

* Soome kooliuuendusest läbi 25 aasta – Kaisa Nuikkinen, Helsingi linna haridusosakonna peaarhitekt 1991–2015
* Soome koolide uuemad arhitektuurivõistlused – Vesa Humalisto, Soome Arhitektide Liit (SAFA)
* Avatud kooliruumide plussid ja miinused – Anna Kristin Sigurðardóttir, Islandi Ülikool, Reykjavik
* Arhitektuurivõistlus kui võimalus – Timo Aarmaa, Riigi Kinnisvara AS ja Kalle Komissarov, Eesti Arhitektide Liidu asepresident
* Koolipidaja praktiline kogemus: Haapsalu põhikooli hankest – Liina Põld, Haapsalu aselinnapea

MUUTUV KOOLIRUUM
Konverents 10. mail 2018 kell 11:30 – 17:30 Kumu auditooriumis, Weizenbergi 34, Tallinn
Korraldaja: Eesti Arhitektide Liit koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga

* Avasõnad – Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liidu president
* Mis on uus õpikäsitus ja millised on ootused kooliruumile? – Pille Liblik, Haridus- ja teadusministeerium, algatus Huvitav Kool
* Eesti kooliuuendusest arhitekti pilgu läbi – Andro Mänd, Salto arhitektid, Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liidu president, Mae Köömnemägi, Eesti Arhitektide Liidu noortekogu
* Eesti koolivõrgust ja selle korrastamisest – EV haridusminister Mailis Reps
* Mis on õppimine ja kas ruum saab seda soosida või segada? – Grete Arro, Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut
* Liikuma kutsuv kool – Merike Kull ja Mihkel Lees, Tartu ülikooli liikumislabor

Mulgimaa elamuskeskuse arhitektuurivõistluse tutvustusõhtu toimus Eesti Arhitektuurikeskuses, 19. aprillil algusega kell 17.

Üleslaetud helifaili pikkus on ca 1 tund.
Sõna said: Maido Ruusmann, Tõrva linnapea
Jaak Huimerind, arhitekt, võistlustingimuste koostaja,
Valdur Mikita ja Reigo Ahven, Mulgi elamuskeskuse mõttekoja liikmed
Juhatas Mihkel Laan (Cumulus Consulting)

Jõhvi haridus- ja spordilinnaku avaliku ruumi ning promenaadi pikenduse ja Narva vanalinna südame arhitektuurivõistluseid tutvustaval avaõhtul.

„Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames toimub kolmapäeval, 11. jaanuaril kell 17 Arhitektuurikatla I korruse ruumides programmi viimane arhitektuurivõistluseid tutvustav vestlusõhtu!

Algavaid võistluseid tutvustavad võistlustingimuste koostajad arhitektid Ivar Lubjak ja Kalle Komissarov, Jõhvi linnaarhitekt Andres Toome ning Narva peaarhitekt Ivan Sergejev.

Üritust juhib EV100 “Hea avalik ruum” programmi juht Kalle Vellevoog.