„Viens, du, trys – graži Lietuva …”*

… laulsid noored eesti arhitektid kolmkümmend aastat tagasi, kui käisid Gediminase ülikooli arhitektuuriosakonna igakevadistel arhitektuuripäevadel Vilniuses. Leedu oli nõukogude aja lõpul arhitektide palverännakute sihtpunkt. Kui Eestis kerkis palju uuemat arhitektuuri kolhoosides, siis Leedus jõudis moodne ehituskunst ka linnadesse. Imetleti Kaunase jalakäijate promenaadi, Vilniusesse püstitatud avalikke hooneid ja Palanga pulbitsevat rannamelu ning pansionaate. Nüüd oli mul üle pika aja võimalus vana tutvust uuendada ja mul ei tulnud pettuda.

Parimate valik

Leedu arhitektide liidul on tava üle aasta valida välja parimad ehitised, valik võtab kokku viimase kahe aasta jooksul tehtu. Tegemist on kõige olulisema sündmusega Leedu arhitektuuris, sellega kaasneb näitus ja põhjalik kataloog. Välja antakse viis võrdset peapreemiat ja viis diplomit viimase kahe aasta jooksul valminud parimatele ehitistele. Rasket valikut tegema oli tänavu moodustatud kolmeliikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Taani Kuningliku Kunstiakadeemia arhitektuurikooli kauaaegne rektor Sven Felding, arhitekt Ingurds Lazdiņš Lätist ja mina Eesti esindajana. Kogu üritust koordineeris Leedu arhitektide liidu tarmukas tegevjuht Rūta Leitanaitė.

Valminud ehitiste kõrval sai esitada ka realiseerimata projekte ja arhitektuurivõistluste töid. See tundus esmalt veidi kummaline – on ju arhitektuurivõistluse kompetentne žürii oma töö juba korra teinud, kuidas siis neid asju uuesti üle hinnata? Teiselt poolt on silmapaistvate projektide koondamine ühte kataloogi põhjendatud – nii jääb ka nendest jälg ajalukku. Töid võisid esitada kõik ja nii oligi konkureerivate objektide arv esmapilgul hirmuäratavalt suur – ligi 200. Žürii üleanne oli välja sõeluda ca 60 ehitist ja teist samapalju projekte-võistlustöid, mis trükiti ära kataloogis. Samuti valisime ehitatu hulgast välja 15 ehitist, mida käisime vaatamas, paraku ei lubanud rohkemat piiratud aeg. Nii mõnigi konkureeriv maja oli ehitatud arhitektuuriekspordi korras välismaale (Lätti, Valgevenesse, Kasahstani).

Vilniuse arhitektide majas käis remont ja nii oli ruumi- ja rahanappuse tõttu otsustatud sel aastal korraldada näitus veebipõhisena ( www.lietuvosarchitektura.lt). Auhinnad anti üle mõned aastad tagasi põhjalikult renoveeritud Vilniuse kunstigaleriis (endine revolutsioonimuuseum!). Sündmust kajastati laialt trükimeedias ja juba samal õhtul ka riigitelevisiooni uudistes. Pärast pidulikku tseremooniat tulid paljud kohalikud arhitektid juttu ajama. Üldine arvamine oli, et sõltumatu žürii kaasamine on väga hea: olime vabad leedulaste omavahelistest mängudest. Võib-olla on meiegi arhitektuurielus vaja teinekord samalaadset kõrvalpilku.

Leedu tänane arhitektuur

Sõitsime kolme päevaga läbi ligi 2000 kilomeetrit, aga tänu sellele saime pildi ka Leedu eluolust laiemalt. Nägemata jäi kindlasti palju huvitavat; ega näiteks kolme aasta eest valminud objekti nähes peatuda saanud – aeg surus tagant. Kuna maa on Eestist palju suurem, siis asusid objektid teine-teisest vahel päris kaugel, seetõttu jäi aga aega vestelda ka muust.

Tihti kerkis üles küsimus, kas Balti riikide arhitektuur on ka kuidagi oma nägu. Kindlasti on, aga seda ainult selle sees olles. Usun, et Euroopast või veel kaugemalt vaadates oleme üsna sarnased. Vilniuse kesklinn ja vanalinn on väga korralikult renoveeritud, seda ümbritsevad unarusse jäänud slummid. Neist läbi murdnud, leidsime end jälle uusarenduste, tänapäevaste liiklussõlmede ja supermarketite vahelt. Linna taga algasid nn põlluarendused. Kas ei tule tuttav ette? Mis oli teisiti? Palju hakkas silma uusi hea kvaliteediga terviklikke korterelamute kvartaleid. Meil ehitatakse elamuid ainult üksikute majade kaupa, kui mitte arvestada Lasnamäe munitsipaalmaju. Plusspoole pealt jäi silma äsja valminud Vilniuse uus päästeteenistuse maja, mida žürii ka tunnustas. Selle arhitektid on mõne aasta taguse arhitektuurivõistluse võidutöö autorid. Paraku tulid siinkohal meelde meie oma riigihangete vähempakkumise tulemusena ehitatud samalaadsed hooned, millel arhitekti teinekord polegi.

Võistlevate projektide ja võistlustööde hulgas oli „äratundmisrõõmu” küllaga. Ei puudunud siin räästata mustad kastid, triibutatud-augustatud-muljutud mahud Coopi, Ito ja Sanaa moodi ega volditud murukatused. Samasuguste võtete tulevärki oleme näinud ka meie oma võistlustel, aga trendid ja mood ongi globaalsed. Kahjuks oli netiesitluses keeruline näha efektse visualisatsiooni taha, küllap nii mõneski töös oli ka põhjalikku analüüsi ja sügavat sisu. Hoogu ja haaret hoomas aga küll.

Leedu viimase kahe aasta parimad ehitised

Mis puutub ehitatud objektidesse, siis lõppvooru jõudnud olid kõik eranditult hea tasemega – oli, mida vaadata ja isegi kadestada. Kuna žürii oli valge leht, siis ei saanud me eelistusi teha selle põhjal, mis või kes on parasjagu Leedus „in”. Lähtusime ikka ainult arhitektuuri kvaliteedist ja võib-olla õnnestus meil oma valikuga teha veidi ka arhitektuuripoliitikat. Hoonete omanike ja autorite huvi võistluse vastu oli nii suur, et iga maja külastamise juures saatsid žüriid selgitusi jagavad arhitektid.

Viie peapreemia väljavalimine oli üsna keeruline. Näiteks külastasime kolme villat, mis kõik oleksid võinud ka viie premeeritu hulgas olla. Arhitekti mõte ja ka teostus olid silmapaistvalt kõrge tasemega. Soovisime siiski ikka esile tõsta ehitisi, millel on laiem ühiskondlik tähendus kui lihtsalt mõne eduka ärimehe perfektselt teostatud kapriis.

Selline on näiteks vastu Läti ja Valgevene piiri asuva Zarasai linnakese vaatesild (Šarūnas Kiaunė büroo), euroraha toel rajatud väike objekt, kuid kindlasti tähenduselt suur. Autorid rääkisid pärast, et omavalitsuse tegelased pöördusid nende poole sooviga rajada linnaparki purskkaev, läbirääkimiste tulemusena sündis aga hoopis vaatesild, mis ühendab linnapargi kõrge kalda piki järve äärt kulgeva promenaadiga. Sillaga on loodud tugev sümbol linnale ja Utena maakonna järvederohkele piirkonnale.

Teine premeeritu Svencelė surfikeskus Klaipėda lähedal (Andrė Baldišiūtė arhitektibüroo) on otse mere kaldal paiknev kolmekümnest merekonteinerist koosnev „laager”, mis mahutab sadakond külastajat. Väiksema eramaja hinnaga kompleks oli oma vaimult ja teostuselt nagu rusikas karastunud ja vähenõudlike merespordisõprade silmaauku. Kogu linnake püstitati kolme kuuga, aga lubade saamiseks ja raha leidmiseks kulus kuus aastat!

Koolimaja Balsiais Vilniuse lähedal (Sigitas Kuncevičiuse büroo) on esimene täiesti uus koolimaja Leedus kahekümne iseseisvusaasta jooksul. Maja on heas mõttes väga koolimaja moodi – sellel tasemel ehitisi oleme külastanud Soomes ja teistel Skandinaavia maadel. Klasside plokid vahelduvad õuedega, siseruum on loogiliselt struktureeritud: funktsionaalsed tsoonid on parasjagu eraldatud, seejuures kergesti leitavad. Märkimist väärib arukas ja ratsionaalne materjalide valik. Kogu mööbel on originaalprojekti alusel ja valmistatud kodumaal, kvaliteedi poolest võib seda soovitada igasse koolimajja.

Vilniuse ülikooli uus raamatukogu (stuudio Paleko ARCH) on kolmest vabavormilisest plokist koosnev kompleks, mis paikneb keldris asuva raamatuhoidla kohal. Erinevaid osasid ühendab omavahel klaasist fuajee. Muljet avaldasid viiekorruselisse aatriumi avanevad vaatega männimetsa suunatud lugejarõdud, perfektselt teostatud keraamilistest paneelidest fassaadid ja valgetes-hallides toonides napp sisekujundus. Arhitekt lubas, et värvi toovad majja raamatud ja inimesed. Raamatukogu on väljapaistev uue aja märk nelikümmend aastat tagasi rajatud ja tänaseks juba väsinud campus’es.

Lõpuks, pärast pikka arutelu, valisime ikkagi ka ühe eramu viie parema hulka. Selleks sai arhitekt Gintautas Natkevičiuse büroo projekteeritud eramu Kaunase südalinnas. Erakordselt keeruline ülesanne on lahendatud elegantselt sissepoole pööratud õuega. Erinevalt teistest nähtud eramajadest võlus selle puhul žüriid kindlakäeliselt realiseeritud arhitektuuri idee ja protestantlikult kasin sisustusmaterjalide valik. Natkevičius on praegu kõige nõutum Leedu arhitekt ja konkursile oli tema büroo esitanud kuus valmis maja, millest kolm oli ka kümne diplomisaaja hulgas. Napilt jäi peapreemiata tema büroos projekteeritud Kėdainiai linna uus krematoorium.

Jäime väsitava nädalaga väga rahule ja juba oleme hakanud sõpradega kavandama kevadist arhitektuurireisi Leedumaale. Äsja ilmus ka värske Vilniuse moodsa arhitektuuri teejuht.

Head reisi kõigile arhitektuurisõpradele!

* „Üks, kaks, kolm – ilus Leedumaa …”