Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru

Postimees 28.07.2004
Ülo Mattheus

Paari aastaga Jõhvi lähedale kerkivas Viru vanglas võib näha Eestis seni kasutamata turvaabinõusid, mis panevad vangid ühest korpusest teise liikuma mitte õue kaudu, vaid läbi mitme meetri kõrgusel jooksva punase toru.


 
Vanglahooneid ühendava punase toru ehk galerii pakub välja Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos valminud ekskiisprojekt. Lisaks vangide liikumisega seotud turvariskide vähendamisele kahandab see ka personalikulusid, sest torus on pidev videovalve.

«Kui Tartus võib minna konvoiga vabalt üle õue, olgu siis tööle, kooli või arsti juurde, siis Viru vanglas ei ole süüdimõistetul õue asja,» selgitas Rõõmus. «Oma toru kaudu sa lähed ja selle kaudu sa elad.»

Uue vangla projekteerimisel on Rõõmuse sõnul arvestatud mitmete Tartu vanglas ilmnenud puudustega, kuna ka Tartu vangla projekteeris Rõõmuse büroo.
Oluliseks aspektiks vangla kavandamisel on Rõõmuse sõnul näiteks eeluurimisaluste omavahelise suhtlemise takistamine. Infovahetuseks kõlbavad tema sõnul isegi kõrvuti asetsevate kambrite WC-potid.

Tartu vangla puudused
«Kui lasta saadetis niidi otsas kempsupotti nii, et kahes kõrvuti asetsevas kambris tõmmata üheaegselt vett, siis tekib seal ühel hetkel vaakum, mis viib läkituse ühest potist teise,» kirjeldas Rõõmus kinnipeetavate osavust. Lahendusena on Viru vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakutesse.
Et eeluurimisaluste suhtlemist takistada, pääsevad nad näiteks ka jalutama ainult katusel asuvatesse jalutusboksidesse.

«Vangi mõtlemine on suurusjärgu võrra ees tema valvuri mõtlemisest,» tõdes Rõõmus. «Seda, mida nad on võimelised tegema, ei oska normaalse inimese mõistus ette arvata.
Tartu vangla eeluuritavate korpuses on mööbel valatud põranda külge, aga nad hakkavad seda vaikselt, tund tunni haaval nõksutama ja see annab järele. Kolme kuu pärast on mööbel lahti ja sellega pekstakse puruks kõik ülejäänu.»

Rõõmuse sõnul on probleemiks just eeluurimise all olevad vangid, kelle jaoks on kõik ajutine, samas kui juba karistust kandvad vangid käsitlevad oma kambrit koduna. Kuidas lahendada mööbliprobleem Viru vanglas, on Rõõmuse sõnul veel siiski lahtine.

Uus vangla võimaldab vältida ka kinnipeetute ohtlikku ja kulukat transportimist Tartu vanglast Virumaa kohtutesse, kuivõrd kohtupidamine süüdlaste üle käib seal, kus nad on oma kuriteo sooritanud.

Ühtlasi on vangla ehitamise üheks sihiks lubada kinnipeetavail kanda karistus oma kodukandis, mis võimaldab neil lähedastega paremini suhelda ja hoida neid ühiskonnaga kontaktis.

Rõõmuse hinnangul lähtuvad Viru vangla karmimad turvanõuded selle piirkonna raskemast kontingendist, kuid justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Katrin Mänd kinnitas siiski, et vangla kontingendis olulist vahet ei ole ja lähtutud on lihtsalt vajadusest tagada vangla suurem turvalisus ja vähendada personalikulutusi.

Väiksem personal
Kui 904 kinnipeetuga Tartu vanglas on praegu 361 töötajat, siis 1000-kohalisse Viru vanglasse on planeeritud esialgu 305 vanglaametnikku.

Nii Tartu kui ka Viru vangla on jaotatud sektsioonideks, mille sees saavad kinnipeetavad omavahel vabalt suhelda ja kuhu on ühendatud kümmekond kahekohalist kambrit. Kambrite uksed on päeval avatud ja kinnipeetavail on võimalik mängida näiteks lauamänge ja koroonat või muul viisil aega veeta.

Rõõmuse hinnangul on Viru vangla territoorium nende funktsioonide kohta, mida vangla täitma peab, suhteliselt väike, nii et näiteks jalutusruumid pole ruutmeetritki liiga suured.
«Pean seda täiesti normaalseks, et kõik inimesele vajalikud asjad normaalseks eluks peavad olema, aga need on ikkagi kasinad ja peaksid inimesele igal sammul meenutama, et parem ära satu siia,» märkis Rõõmus.

Erinevalt teistest Eesti vanglatest hakatakse Viru vanglas kinni pidama nii mehi kui ka naisi, kes on teineteisest siiski täielikult isoleeritud. Justiitsministeeriumi andmetel kõigub kinnipeetud naiste osakaal selles regioonis 5–10 protsendi vahel kinnipeetavate koguarvust.

Uus vangla läheb Männi sõnul maksma ligikaudu 350 miljonit krooni. Valmima peaks see 2007. aastal.

Loe: PM 28.07.04