Arhitektuurivõistluse korraldamine
Arhitektuurivõistlused on oluline keskkonna- ja kultuuriloome osa ning tähelepanuväärne võimalus tagada kvaliteetne ruum ja arhitektuur. Hea tava kohaselt korraldatakse võistlus ennekõike juhul, kui kavandatakse linnaehituslikult keskses kohas asuva või suurt avalikku huvi pakkuva ehitise ning kesksema avaliku ruumi, väljaku, tänava või pargi projekteerimist, samuti suurema ja kesksema hoonestusala planeerimist.
Loe arhitektuurivõistluste kohta kultuurilehes “Sirp” ilmunud artiklitest aastal 2023 ja 2024.
Võistluse korraldamise tasu sisaldab:
- võistluse kaaskorraldamist st nõustamist ja koordineerimist kogu korraldusperioodi vältel sh võistlustingimuste koostamise korraldamist,
- žürii töö protokollimist ja korraldamist, arhitektidest žürii liikmete lepinguid v.a nende töötasu,
- võistlustööde vastuvõtmist, küsimuste-vastuste koordineerimist, EALi kooskõlastust tingimustele.
Arhitektuurivõistluse konkreetne hind täpsustub võistluse korraldamisele suunatud eelläbirääkimistel. Tasule lisanduvad võistlustingimuste koostamine, hanke läbiviimine, zürii töö tasud, erinevad alusuuringud.
Täpse hinnapakkumise saamiseks palume kirjutada direktor Ingrid Maldile.
Korrigeeritud 01.02.2025.
Võistlustingimuste läbivaatamine ja info edastamine
Sisaldab võistluse tingimuste läbilugemist töögrupi poolt, puuduste kohta märkuste tegemist, tingimuste tutvustamist eestseisuses, vastavaks/mittevastavaks nimetamist, võistluse reklaami EALi kodulehel.
Võistlustingimuste läbivaatamise eeldus on, et tingimuste koostajal on volitatud arhitekti kutse. Eesti Arhitektide Liit võtab kooskõlastamisele võistlustingimused, mis vastavad Eesti arhitektuurivõistluste juhendile.
Et arhitektuurivõistluse kooskõlastamisprotsess oleks kiire ja valutu, peaks võistluse korraldaja enne kooskõlastuse küsimist veenduma, et võistlustingimused vastavad olulistele võistluste korraldamise hea tava põhimõtetele:
- Võistlustingimuste koostaja peab omama volitatud arhitekti kutset või on kaasanud tingimuste koostamist konsulteerima volitatud arhitekti, kelle nimi on võistlustingimustes välja toodud.
- Võistluse žürii on alati paaritu arv ning selles on enamuses volitatud arhitekti kutset (või muud selle võistluse puhul olulise valdkonna kutsekvalifikatsiooni) omavad asjatundjad. Sõltumatud arhitektidest žüriiliikmed määrab arhitektide liit kooskõlastamise käigus.
- Arhitektide liit ei võta kooskõlastamisele võistluseid, millel puudub preemiafond või osalustasu või need on ebamõistlikult väikesed.
- Võistlustingimustes peab olema lahti kirjutatud autoriõiguste punkt, milles on muu hulgas välja toodud, et isiklikud (ehk mittevaralised) õigused jäävad alati autorile.
- Võistlustingimustes peab olema kirjeldatud võistlusele järgnev tegevus ja kuidas plaanitakse võidutöö autoreid edasisse protsessi kaasata.
Võistlustingimuste läbivaatamise tasu määrad:
- KOVide algatatud võistlused, sisaldab ka žüriiliikmete nimetamist – alates 1500 €
- Erakapitalil põhinevad võistlused, vajadusel sisaldab ka žüriiliikmete nimetamist – alates 2000 €
Juhul kui võistlustingimuste kooskõlastus- ja nõustamisprotsess on eeldatust mahukam (nt kaasnevad lepinguläbirääkimised, kuhu kaasatakse EALi jurist, tingimusi muudetakse kooskõlastusprotsessi jooksul tellija poolt jne), lisandub arvele tunnipõhine tasu 100 eur/h.
EAL informeerib tellijat tasu tõstmisest ette.
Uuendatud läbivaatamise tingimused kehtivad alates 01.01.2025
Konsultatsioonid
Konsultatsioonitasu arvestatakse lähtuvalt konsultatsiooni andmiseks vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate ajakulust – 60 – 120 eur/h.
Eesti arhitektuurivõistluste juhend
Eesti arhitektuurivõistluste juhendi on koostanud Eesti Arhitektide Liit (EAL) eesmärgiga aidata kaasa heade tavade jätkamisele arhitektuurivõistluste korraldamisel. Selle dokumendiga soovib EAL anda juhised võistluste algatamise ja korraldamise ning võistlusjärgse tegevuse kohta.
Eestis on arhitektuurivõistlusi korraldatud juba alates 20. sajandi algusest. Kõik teavad Eesti Draamateatri või Estonia teatri- ja ooperihoonet, mis on kavandatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemuste alusel. Praeguseni on uurijate tähelepanuobjektiks arhitekt Eliel Saarineni Suur-Tallinna võistlusprojekt aastast 1913. Tänu pikaajalisele kogemusele on Eestis välja kujunenud arhitektuurivõistluste korraldamise hea tava, mis on nii praktilise kui ka kirjaliku kogemusena kandunud edasi meie päevini.
Siinse juhendi koostamise aluseks on EALi varasemad samasisulised juhendid ja pikaajaline võistluste korraldamise praktika. Uues, parandatud ja täiendatud juhendis on ühtlustatud arhitektuurivõistluse ja riigihanke ideekonkursi korralduspõhimõtted ning täpsustatud arhitektuurivõistluste korraldamise praktilist poolt. Juhendit saab kasutada nii era- kui ka avalike arenduste puhul parima arhitektuurse lahenduse saamiseks, peale selle kunsti- ja disainivaldkonna võistlustel.
Juhendi koostamisel on arvesse võetud Euroopa Arhitektide Nõukogus (ACE) ja Ülemaailmses Arhitektide Liidus (UIA) väljatöötatud samalaadseid dokumente. Samuti on juhendi koostamisel tehtud koostööd Rahandusministeeriumi, ASi Riigi Kinnisvara, Eesti Projektbüroode Liidu, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Planeerijate Ühinguga eesmärgiga kohandada juhend võimalikult laialt kasutatavaks.
EALi töörühm koosseisus Jaak Huimerind, Toomas Paaver, Raivo Kotov, Kalle Komissarov, Ingrid Mald ja Emil Urbel alustas tööd kevadel 2012. Juhendi algvariant valmis 2013. aasta jaanuaris, seejärel täiendati ja täpsustati seda partnerite ettepanekute alusel. EALi eestseisus kinnitas Eesti arhitektuurivõistluste juhendi 11.aprillil, 2013.
Juhend on allalaetav eesti, vene ja inglise keeles pdf failidena allpoololevast loetelust.
Juhendi väljaandmist aitasid rahastada Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Täpse pakkumise saamiseks palume kirjutada direktor Ingrid Maldile. Kontaktid.