WINY MAAS, ANDRES ALVER: Muuseum ei pea viitama suitsupääsukesele
Eesti Päevaleht: 17.01.2006
Eesti Rahva Muuseum
Võidutöö oponendid peaksid lammutama ka Toompea linnuse koos Pika Hermanniga.
Winy Maas, Hollandi arhitekt, žürii liige:
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurikonkurss andis hulgaliselt uusi ideid. Konkursile esitati 108 väga eriilmelist, valdavalt heatasemelist tööd. ?ürii leidis, et tööde arhitektuursetes lahendustes on palju originaalset, kuigi suhteliselt suur osa autoritest on oma projekti loomisel ammutanud inspiratsiooni tänapäevasest arhitektuurilisest avangardist.
Tööde käekirja põhjal võib eeldada, et enamik autoritest on suhteliselt väheste kogemustega noorema põlvkonna esindajad. Sellest johtuvalt vajaksid nad oma ideede realiseerimiseks nõu ja mõningast abi. ERM-i ja Žürii liikmete poolt moodustatava järelevalvekomisjoni, võidu-töö autori/autorite ja kohalike arhitektide ning ekspertide omavahelises koostöös on võimalik tagada võidutöös esitatud ideede realiseerimine täiendatud ja edasiarendatud kujul.
Millise panuse annab ERM-i uue hoone arhitektuur Eesti ühiskonnale ja identiteedile piirideta Euroopas? ?ürii oli seisukohal, et võidu-tööks peaks saama töö, milles rõhutatakse seda potentsiaali aktiivsel ja progressiivsel moel ning kus arvestatakse kõnealuse kultuuriobjekti vastutusmäära olulisust. Samuti oodati, et võidutöö annaks oma panuse avalikku keskkonda avaliku ruumi aktiveerimisega ning valiks üldtuntud eestipärase teema, mis aitaks edendada arutelu Eesti ajaloo üle. See teema tuleb ellu viia rahvusvahelisel tasandil, tõmmates Eestile tähelepanu laiemas kontekstis.
Hoiakute muutmine
Ülesanne ei ole lihtne. Selle täitmiseks peab ERM avalikkusele infot jagama. Samas on see ilus ülesanne. See tekitab ühiskonnasisest respekti rahvas, kes on rajamas uut demokraatlikku hoiakut ja märkimisväärset kohta Euroopa riikide seas.
?ürii otsis võidutööks tööd, mis määratleb uuele muuseumi(kompleksi)le aktiivse rolli uues tekkivas, rahvuslikke piire ületavas ülemaailmses popkultuuris, suutes muuta senise üsna passiivse, ”tolmuse“ hoiaku muuseumi suhtes aktiivseks, koguni ”moodsaks“ hoiakuks, mis tõmbab ligi noort põlvkonda ja mis on toimiv ja konkurentsivõimeline rahvusvahelises kontekstis.
Andres Alver, arhitekt, žürii liige:
Žürii koosseisu kohta ei oska midagi halba öelda, kuigi võib-olla mõni teine koosseis oleks teisiti otsustanud. Ametnikud olid need, kes olema pidid – minister, muuseumide nõunik, muuseumi tollane direktor, linnaarhitekt. Arhitektide liit tegi arhitektide poole pealt liikmete valimise ülesandeks Veljo Kaasikule. Välisliikmetest jäi kõrvale Dominique Perrault, kes on seotud Peterburi Maria teatri projektiga. Kuid Winy Maas Rotterdamist on samuti vaieldamatult rahvusvaheline autoriteet.
Ilus urbanistlik ruum
Võiduprojekt on hea. Esiteks sissekäigu arhitektuuriline sõlm, mis tekib konsoolse varikatuse alla, teiseks ruum, mis moodustub tee ja oja ning nendega seotud ruumiga, ja kolmandaks pealmine ruum, kus “lennurada” jookseb maja peale – tekib ilus urbanistlik ruum. Peale selle hoone ja maastiku pingestatud kooskõla, mida ma nimetaks omamoodi “maastikudraamaks”, samal ajal koos lainelise ja nõtke muljega.
Eesti Rahva Muuseum kui rahvuslik sümbol ei pea viitama suitsupääsukesele, veskikivile või roigasaiale – ta on iseenesest kontseptuaalne urbanistlik arhitektuuriline sümbol. Iga muuseum on seestpoolt lavastus ja praegune kehand annab selleks kõik võimalused. Museoloogide mure on mõistetav, kuid kõik probleemid on lahendatavad.
Ma ei saa ka aru nendest, keda ajasid närvi võiduprojekti liigsed vihjed kunagisele Vene sõjaväelennuväljale.
Kaua me põeme seda nõukogude aega! Toompea linnus koos Pika Hermanniga on ju ka okupantide rajatud. Lisaks on ühed ikkagi arhitektid, teised museoloogid, kellel ilmselt puudub tänapäevase arhitektuuri tunnetus. Ajakirjandusele oleks nii palju etteheiteid, et ei maksa lehte panna igasuguseid kuulujutte, kuidas keegi žüriiliikmetest hääletas või kes keda mõjutas.
Võib küsida, kas Eesti arhitektide osavõtt konkursist oli liiga loid või ei motiveerinud preemiafond. Minu meelest oli kõik normaalne ja seda ka Kumu arhitekti Pekka Vapaavuori arvates. Eesti arhitektid on tööga hõivatud ja tegelikult oli ülesanne ka tohutult raske.