Žürii hinnang ERMi maja konkursile: põnev, kõrgetasemeline ja korrektne

Tervet artiklit loe: Postimees 17.01.2006

Žüriiliikmete kommentaarid:

Andres Alver , Arhitekt:

See oli suhteliselt kõrgetasemeline arhitektuurikonkurss. Tööd olid huvitavad ja erineva lähenemisega, nii et žüriil oli erakordselt huvitav ja põnev.

Võidutöö oli mõneti erandlik ja paistis välja väga tugeva, selge kontseptuaalse ideega, mis sellistel puhkudel on äärmiselt vajalik. See oli üks nendest töödest, kus oli võimalikult vähe tavalist arhitektuuri. See töö ei püüdnud disainida maailma, vaid nägi seda suure tervikuna.

Minu isiklik eelistus oli «Memory Field». Täpselt nii läks, nagu mina tahtsin – see töö saigi esikoha. Võidutöö ruumiline asetus ja ideeline tagamaa on selline, mis annab tast teha suhteliselt olulise arhitektuurse töö Eestis.

Jaanus Plaat , ERM-i endine direktor:

Võistlus viidi minu arvates täiesti korrektselt läbi, vastavalt rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele esitatavatele tingimustele.

Kuid et nii palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi, siis oli ka žürii otsuse tegemine raske. Võib öelda, et kaks poolust võitlesid: ühed vaatasid rohkem arhitektuuripoolt, teised seda, kuidas hoone hakkab muuseumina funktsioneerima.
Ja nendele prioriteetidele toetudes tegid žüriiliikmed ka oma otsuse. Minu isiklik favoriit oli teise koha võitnud «Gems».

Võidutööks valiti «Memory Field» ja ma väga loodan, et žürii otsus oli õige.
Ma usun, et võidutööd on võimalik muuseumiks teha, kuid see nõuab väga kõva tööd, kuna praegusel kujul on see muuseumi ruumiprogrammi seisukohast veel toores. Samas on see täiesti loomulik, sest praegu me tegeleme siiski eskiisidega, ja põhitöö – eskiisist muuseumi tegemine – seisab veel ees.

Tiit Sild , Tartu linnaarhitekt:

Konkurss oli suhteliselt hästi ette valmistatud ja arvestatud oli ka seda tõika, et Raadi on hästi suure kultuuriloolise tausta ja paljude lähenemisvõimalustega koht.

Leian, et konkurss on korda läinud, eeskätt võidutöö näol. Minu isiklik eelistus oli samuti esimese preemia saanud töö.

Võidutöö puhul olid mõningad eriarvamused žürii liikmete ja ekspertide vahel. Minu meelest ei ole võidutöös midagi, mida ei saaks suhteliselt lihtsate arhitektuursete võtetega muuta.

Võidutöö plaanilahendus on lihtne, seda on lihtne ümber struktureerida. Jah, võib küll öelda, et konkursi võidutöö ruumilahendus ei ole sajaprotsendiliselt hea, aga see on ümberkujundatav.

Raivo Palmaru , Kultuuriminister:

Minu eelistus oli võidutöö, hääled jagunesid 5:3 ja selle viie sees oli ka minu hääl.
Kui võistlustööde väljapanekul ringi vaadata, siis on selge, et sisuliselt oli valida kahe lahenduse vahel.

Üks on tüüpiline moodne arhitektuur, mida mina nimetan Brüsseli lennujaamaks, sedasorti arhitektuuri näeb Euroopas igal pool. Kuid miks inimesed peaksid tulema siia seda vaatama?!

Teises pooles olid fantastilised ideed. Ajaloo kulg, mis lõpeb Eesti Rahva Muuseumiga – mul on hea meel, et nende tööde seas leidus ka selline idee.

Veljo Kaasik , Eesti Kunstiakadeemia, arhitekt:

Oli äärmiselt huvitav näha neid 108 Raadi mõisa territooriumile loodud tööd. Praegu on see koht muidugi suhteliselt mülgas, nagu kõik teavad, kel sest kohast vähegi aimu on.
Aga võidutöö sai minu arvates selle dramaatilise kohaga kõige paremini hakkama. See on tõeline märk, maastikku sulanduv nähtus, ja see sunnib väga hästi edasi töötama.
Võidutöö on kui katalüsaator tulevikuks. Katalüsaator selleks, et Tartu linn teeks väga head tööd, et arhitektid teeksid väga head tööd ja ka Tartu vald teeks väga head tööd.

See projekt nõuab ka enda ümber suurepärast arhitektuuri. Tartu vald hakkab kohe mühinal sinna tulema, Tartu linn samuti. See koht on ju kesklinnale lähemal kui Ropka või Variku. See koht on täitsa linna sees ja samal ajal jääb mulje, nagu poleks seda olemaski.

Peeter Mauer , Kultuuriministeeriumi muuseumide nõunik:

Konkurss oli minu jaoks väga põnev. Oli väga palju huvitavaid, esmapilgul ka ehmatavaid töid.

Kui süveneda, siis saime toredaid ideid, mis võiksid Eesti Rahva Muuseumi toimima panna. Saime väga huvitavaid lahendusi Raadi mõtestamiseks nii Tartu linna kui ka Eesti suhtes.

Minu isiklik eelistus oli küll teise koha töö, soomlaste «Gems». Aga kuna valisime otsustajaks hääletustulemuse, siis aktsepteerin praegust tulemust. Ja kui oleks vastupidi läinud ja «Gems» oleks esimeseks tulnud, siis oleks «Memory Field» minu valikus kindlasti teine või kolmas olnud. Ikkagi väga hea töö.

Kõik projektid on sajaprotsendiliselt teostatavad, aga tuleb leida õige kompromiss. See on alles ideeprojekt, see pole isegi veel eskiisprojekt. Siia tulevad juurde muuseumi täpsed vajadused, tulevad arutelud. Siit hakatakse nüüd arhitektide ja muuseumi ideede baasil muuseumi projekteerima ja see on palju pikem, palju keerulisem ja huvitavam protsess kui võistlus.

Winy Maas , Arhitekt Hollandist:

Ma arvan, et võistluse üldine tase oli väga hea. Seda ei juhtu tihti, et avatud rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel nii läheb. Sest tänapäeval töötavad paljud kuulsad bürood ainult neil võistlustel, mis on kinni makstud. Avatuile nad ei tule.

Mis minu eelistusse puutub, siis kaks kolmandikku žüriist oli «Memory Fieldi» poolt ja ka mina kaitsesin seda. Ma arvan, et see töö lisab Eesti ajaloole rahvusvahelist värvingut. Sest see pole mitte ainult rahvusmuuseum, vaid see on ka muuseum, mis tahab Eestit maailmale näidata.
…