- Mahtra 2a spaa arhitektuurivõistluse preemiasaajate pidulik autasustamine
- Mälumäng „Arhivoor”
- Skoone liikuma kutsuva roheruumi maastikuarhitektuurivõistluse preemiasaajate pidulik autasustamine
- Arhitektuuriekskursioon Sakus
- EKA avatud loeng: Iulia Statica
- Tüüpelamute tehaselise rekonstrueerimise ideekonkursi võitjate pidulik väljakuulutamine
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2026
Fookuses
Arhitektuurikonverents “Kallis kodu”
Kodude kättesaamatuks muutumine ei ole enam pelgalt vähekindlustatud elanikkonna mure, vaid laiaulatuslikum probleem. Eluaseme kaubastumine, kodude investeeringuks ostmine, süvendab sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, mistõttu muutub ka keskmise palgaga inimesele tema vajadustele vastava kodu leidmine vaid unistuseks. Valitsuse koalitsioonileppes sõnastatud “Käivitame kodude loomist soodustava programmi” punktid annavad hea aluse Eestis eluaseme strateegia loomiseks ja toetavad laiaulatuslikule probleemile mitmekesiste vastuste otsimist. EALi sellesügisesel konverentsil arutlevad eluaseme kättesaadavuse teemal ning pakuvad välja lahendusi nii rahvusvahelised eksperdid, Eesti riigi ja omavalitsuste esindajad kui ka arendajad.
Ukraina linnafoorumid
Ukraina linnafoorumeid korraldavad Eesti Arhitektide Liit ja Ro3kvit Urban Coalition for Ukraine koostöös Žõtomõri linnaga. Linnafoorumite eesmärk on luua platvorm kohalike poliitikute, arhitektide, arendajate, ettevõtjate, riigiasutuste esindajate ja kohaliku kogukonna ühendamiseks; arutada linnaplaneerimise vastuolulisi küsimusi; tugevdada osalejate vahelist usaldust ja töötada välja ühiseid ettepanekuid linnapiirkondade arendamiseks. Foorumitele osalema on oodatud linnaelanikud, arhitektid, linnaplaneerijad, aktivistid, kunstnikud, arhitektuuritudengid ja kõik teised, kes on huvitatud linnade elavdamisest ja Ukraina pärandi säilitamisest.
Arhiluse Fond
21. novembril 2023 allkirjastas Eesti Arhitektide Liidu toonane president Andro Mänd Sihtasutuse Arhiluse Fond (90016022) asutamise otsuse ning 29. novembril kanti sihtasutus äriregistrisse. Fondi eesmärgiks on tagada liidu järjepidevus ja võimekus hakkama saada ka keerulisematel aegadel. Arhitektide oma maja on midagi, millest on räägitud aastakümneid, ent siiski on arhitektide liit suurtest loomeliitudest üks väheseid, kellel oma maja puudub. Tore on nalja visata, et kingsepal pole kingi, kuid enam kui 100-aastase ajalooga liit on teisme-east välja jõudnud ja aeg on pensionisamba peale mõtlema hakata.
Mälestame
Raul Vaiksoo
-
Lahkunud on Raul Vaiksoo
03.03.1955 –06.05.2026
Raul Vaiksoo lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1983. aastal. Alates 1989. aastast oli Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo R. Projekt peaarhitekt ja omanik. 2005. aastast oli ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt, kus tegutses koos Krista Areniga.
Arhitekt Raul Vaiksoo loomingut pelgalt arhitektuuriga piiritleda on raske. Selle haruldaselt mitmekülgse looja mõtted ja teod ulatuvad ajaloo, kirjutamise, kujundamise, joonistamise, reisimise, muusika, kunsti ja kindlasti veel mitmesse omavahel läbipõimunud valdkonda.
Ka Raul Vaiksoo arhitektuuriampluaa on lai, hõlmates arhitektuurseid väikevorme, suuri ja väiksemaid eramuid, kortermaju, büroohooneid, restorane, kinosid. Lisaks uusobjektidele on ta restaureerinud teatrihooneid, mõisaid, sakraalhooneid. Raul Vaiksoo on maju projekteerides lähtunud eri suundumustest ja stiilidest, sealhulgas nii puhtast neofunktsionalismist kui orgaanilisest arhitektuurist. On ka restaureerinud väärikaid vanu hooneid. Viimaste preemiaid pälvinud majade ühisnimetaja on „traditsionalism modernistlikus võtmes“. Kõigis oma projektides pidas Raul Vaiksoo oluliseks kohaliku eripära rõhutamist. Olulisim oli tema jaoks vältida lokaalse kultuuri segunemist väljast tulnuga. Püüdlused keskkonda sulanduva arhitektuuri poole on ideaalilähedase vormi saavutanud Rocca al Mare villas, mille arhitektuur on loodusega harmoonilises suhtes. Harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu pälvis 2010. aastal Eesti Kultuurikapitali arhitektuuripreemia.
Raul Vaiksoo on osalenud edukalt arhitektuurikonkurssidel ning tema projekteeritud majad on pälvinud mitmesuguseid tunnustusi – lisaks juba mainitud kultuukapitali preemiale, Eesti parima puitehitise peapreemia, Tallinna vanalinna ühiskondlike hoonete restaureerimise peapreemia jt.
Raul Vaiksoo on projekteerinud hooneid ka Venemaale, Armeeniasse, Soome ja Belgiasse. Loonud tarbegraafikat ning kavandanud plakateid, postkaarte ja kalendreid, kujundanud raamatuid ja teinud lavakujundusi. Osalenud rahvusvahelistel arhitektuurinäitustel Slovakkias, Veneetsias ja Eestis.
2011. aastal andis Raul Vaiksoo välja mahuka maailma ajaloo atlase „Aja lugu 1“, kuhu ta kogus kokku (ja visualiseeris) Eestimaa ajalugu puudutava ning seostas selle maailma ajalooga. Selle järg, „Aja lugu 3“, ilmus 2025. aastal, „Aja lugu 2“ oli tal veel töös ja jääb praegu lõpetamata.
Eesti Arhitektide Liidu liikmeks astus Raul Vaiksoo 1986. aastal. 2018. aastal anti talle Eesti Arhitektide Liidu parima kolleegi teenetemedal.
Valitud töid: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone rekonstruktsioon (2002); „Villa Sööt“ Tabasalus, Maakodu hoonestu Noarootsis (2003); Eesti Esindus Euroopa Liidus, Brüsselis (2004); korterelamu Suur-Ameerika 20 Tallinnas (2004); Rakvere Teatri rekonstruktsioon (2005); Koordi mõis Järvamaal, „Villa Leemets“ Suurupis. (2006); „Villa Matvere“ Mähel (2007); restoran „Chameleon“ Kuressaares (2007); Rakvere teatri väike maja, „Villa Saare Ülle“ Viitnal (2008); Riigikogu esindusruumid Toompeal (2009); villa Rocca al Mares (2010).
Mälestame säravat isiksust ja head sõpra ning avaldame kaastunnet lähedastele.