Tallinna Arhitektuuribiennaal 2026
Fookuses
Riigikogu 2027. aasta valimiste programmi soovitused
Eesti Arhitektide Liit esitab 2027. aasta Riigikogu valimisteks ettepanekud, mille keskmes on ruumikvaliteet, tasakaalustatud regionaalareng ja kvaliteetne elukeskkond. Liidu hinnangul mõjutavad riigi otsused ruumi ja elukeskkonda aastakümneteks ning seetõttu peab ruumiline mõtlemine olema senisest tugevamalt lõimitud riigi strateegiliste otsuste, investeeringute ja poliitikakujundamisega. Ettepanekud on esitatud viies valdkonnas: riigi ruumilise juhtimise tugevdamine, mitmekeskuselise Eesti kujundamine, haridusruumi arendamine, eluasemepoliitika ning ruumivaldkonna organisatsioonide koostöö.
Ukraina linnafoorumid
Ukraina linnafoorumeid korraldavad Eesti Arhitektide Liit ja Ro3kvit Urban Coalition for Ukraine koostöös Žõtomõri linnaga. Linnafoorumite eesmärk on luua platvorm kohalike poliitikute, arhitektide, arendajate, ettevõtjate, riigiasutuste esindajate ja kohaliku kogukonna ühendamiseks; arutada linnaplaneerimise vastuolulisi küsimusi; tugevdada osalejate vahelist usaldust ja töötada välja ühiseid ettepanekuid linnapiirkondade arendamiseks. Foorumitele osalema on oodatud linnaelanikud, arhitektid, linnaplaneerijad, aktivistid, kunstnikud, arhitektuuritudengid ja kõik teised, kes on huvitatud linnade elavdamisest ja Ukraina pärandi säilitamisest.
Arhiluse Fond
21. novembril 2023 allkirjastas Eesti Arhitektide Liidu toonane president Andro Mänd Sihtasutuse Arhiluse Fond (90016022) asutamise otsuse ning 29. novembril kanti sihtasutus äriregistrisse. Fondi eesmärgiks on tagada liidu järjepidevus ja võimekus hakkama saada ka keerulisematel aegadel. Arhitektide oma maja on midagi, millest on räägitud aastakümneid, ent siiski on arhitektide liit suurtest loomeliitudest üks väheseid, kellel oma maja puudub. Tore on nalja visata, et kingsepal pole kingi, kuid enam kui 100-aastase ajalooga liit on teisme-east välja jõudnud ja aeg on pensionisamba peale mõtlema hakata.
Mälestame
Fredi-Armand Tomps
-
Fredi-Armand Tomps (1928–2026) oli silmapaistev Eesti arhitekt, restauraator ja muinsuskaitsja, kes pühendas oma pika elu Eesti kultuuripärandi hoidmisele. Ta oli üks Eesti Vabaõhumuuseumi rajamise eestvedajaid ning aitas kujundada Eesti muinsuskaitse ja restaureerimise süsteemi. Tomps panustas Tallinna ja teiste ajalooliste linnade kaitsetsoonide loomisse ning Lahemaa mõisate, talude ja rannakülade säilitamisse. Tema projektide hulka kuulusid paljud mõisad, tuulikud, vesiveskid, ajaloolised hooned ning Rakvere linnuse ja vanalinna arendamine. Tema aastakümnete pikkust tööd tunnustati Kultuurkapitali preemiate ja 2019. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Fredi Tompsi jäädakse meenutama pühendunud, energilise ja väärika inimesena, kelle elutöö aitas hoida Eesti arhitektuuripärandit tulevastele põlvedele.