Arhitektuur ja elukvaliteet

Arhitektuur ja elukvaliteet 2004

Euroopa Arhitektide Nõukogu poliitika 21 teesi 2004

1. Arhitekti eriala Euroopas on pühendunud Lissaboni Agenda eesmärkide teostamisele, et muuta Euroopa maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks eeldusel, et samal ajal võetakse omaks ja viiakse ellu terviklik ja kõikehõlmav strateegia elukeskkonna tõhusa jätkusuutlikkuse saavutamiseks.
2. Andes kaaluka panuse EL majanduse ja ühiskonna hüvanguks pälvib ehitussektor kõigis oma tahkudes EL poliitikas kõrgeima prioriteedi. Eriti vajalik on kindlustada senisest enam vahendeiduurimis- ja arendustööks, et küllaldaselt vastates ühiskonna arenevale nõudlusele, panna alus sektori tulevasele konkurentsivõimele Euroopa Liidu ja maailma tasandil.
3. Projekteerimis- ja ehitussektorite elujõu tagavad oma tohutu panusega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kus töötab valdav enamus arhitektidest. Ühiskonna nõuete rahuldamisel on tulevikus kesksel kohal nende ettevõtete olemust arvestava põhjendatud käitumisstrateegia rakendamine.
4. Arhitektiteenuste tulemuste kliendid ja kasutajad on nii ühiskond tervikuna nagu ka tema kodanikud ning seetõttu on äärmiselt vajalik, et kõigi tasandite avalik poliitika peaks olema suunatudehitiste ja avalike ruumide kvaliteeti väärtustava eetose loomisele ühiskonnas. Teadlikkust ja arhitektuursete väärtuste mõistmise võimet peaks sisendama nii varakult kui võimalik kogu haridusprotsessi kestel alates lasteaiast ja jätkudes üle kõigi formaalse hariduse astmete.
5. On vajalik kindlustada, et Euroopa Liidu uurimistööde tulevikuprogrammides sisalduksid sellised olulised küsimused nagu elukvaliteet, linnakeskkond, ehituspärand, olevad hooned ning uuenduslikud ehitusmeetodid – lühidalt arhitektuur. Samuti kutsub EAN Euroopa Komisjoni tagama, et Komisjon võtaks kõigis elukeskkonda mõjutavates poliitikaettepanekutes selliste uuringute tulemusi küllaldaselt arvesse.
6. Avalike ja eraehitiste jätkusuutlikkus ja säästvus ning avalike ruumide turvalisus mõjutab tugevasti elanike heaolu ja seega ka ühiskonna sotsiaalset struktuuri. Seetõttu tuleb tagada, et elukeskkonna arengus oleks arvestatud jätkusuutlikkuse kõigi aspektidega – sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste ja keskkondlikega. Selleks vajaliku garantii saab anda arhitektide elukestev erialane ettevalmistus, mis hoiab nende teadmised ja oskused vastavuses muutuva tehnoloogilise, ühiskondliku ja regulatiivse keskkonnaga.
7. Kvaliteetse ehitustulemuse saavutamine põhineb headel töömeetoditel ja suhete loomisel ning hoidmisel kõigi osapoolte vahel. Nii arhitekti kui ka teiste osaliste kõikehõlmav ja piisav kaasamine sündmuste ahelasse on vajalik, et kindlustada protsessist tulenev harmoonia, järjepidevus, tõhusus ja kvaliteet.
8. Elukvaliteedi tagamisel on esmase tähtsusega ehitiste keskkonnamõju hindamise põhimetoodikate valdamine ja kasutamine. EAN usub, et nende sihtide saavutamiseks on väga oluline elutsükli analüüsi ja kulude hindamise arendamine ja kasutamine. Sel põhjusel EAN julgustab lisama kõigisse avalike hangete lepingute hindamiskriteeriumitesse põhimõtted, mis arvestavad keskkonna, kvaliteedi ning elutsükliaspekte selliselt, et hanke teostamisel kasutatavate vahendite eest oleks kindlustatud parim tulemus ühiskonnale tervikuna.
9. Arhitektuuriteenuste kvaliteedist lähtuva valiku tagamiseks peaks konkurents arhitektide vahel toimuma kindlaks määratud tingimustel, mille aluseks on oskused ja kogemused ning milles ei sisaldu hind. Selleks EAN propageerib arhitektuurseid (kavandi) võistlusi kui head viisi konkurentsi edendamiseks eriala sees, mis soodustab samas arhitektiteenuste kvaliteedi ja uuenduslikkuse tõusu.
10. EAN tunnustab avalike ehitiste ja tööde uute hankemudelite välja töötamise olulisust kuna ühiskonna heaolu ja elujõud sõltub avalikus kasutuses olevate rajatiste kvaliteedist. Eesmärk saavutada elukeskkonna kõrge arhitektuurne kvaliteet ning aidata sellega kaasa selle jätkusuutlikkusele eeldab, et arhitektiteenuseid osutataks majanduslikest ja omandihuvidest nii sõltumatult kui võimalik. Seepärast ei saa avalikud asutused uusi hankemudeleid rakendades taganeda vastutusest tagada nende poolt arendatavate projektide arhitektuurne kvaliteet ja selle kestvus.
11. EL avalike hanke uute direktiivide juurutamine liikmesriikide rahvuslikus seadusandluses kattub uue perioodi algusega laienenud Euroopa Liidus. See annab suurepärase võimaluse algatada sammud seadmaks Euroopa Liidu rahastamise lähtekohaks tegelikud saavutused elukeskkonna jätkuarengu tagamisel.
12. Jätkusuutliku tuleviku loomiseks kõigile kodanikele on hädavajalik kõigi osaliste kaasamine linnalise keskkonna strateegiate väljatöötamisse. EAN püüab seda aktiivselt saavutada, pannes erilist rõhku selle tagamisele, et paraneks Euroopa Parlamendi liikmete ja poliitikaloojate jaoks arhitektuurivaldkonnas kasutada olev teave ja kompetents.
13. Kõrge elukvaliteedi saavutamiseks meie linnalikes piirkondades tuleb tagada linnade ja regioonide vahel toimiv koostöö ja tegevuse koordineerimine. Sellise ühistegevuse heaks lähtekohaks on Euroopa Ruumilise Arengu Eesmärkides (European Spatial Development Perspective) kavandatud strateegiliste põhimõtete realiseerimine.
14. Kõiki jätkusuutlikkuse põhimõtteid sisaldav kvaliteetne arhitektuur on kauni ja elujõulise ehitatud keskkonna eeldus, mis vastab meie kodanike elulistele vajadustele ning põhjendatud soovidele. See peab olema põhjalikult läbimõeldud linnapoliitika olemuslik koostisosa mitte dekoratiivne kaunistus.
15. Linnalise arengupoliitika eriti sügava toime tõttu peavad linna planeerimise, -kujunduse ning -juhtimise arengupoliitikas osalemise protseduurid Euroopa Liidus hõlmama kõiki huvirühmasid, et tagada samal määral hea valitsemisetavaga ka huvirühmade ühine vastutus linnakeskkonna kvaliteedi eest.
16. Tarbija küllaldase informeerituse tagamiseks intellektuaalsete teenuste olemusest ja maksumusest, mis on vajalik projekti realiseerimiseks ehitatud keskkonnas, on vajalik asjakohaste teabesüsteemide väljatöötamine ning nende võimaldamine Euroopa Liidu seadusandluses. Vähemalt need andmesüsteemid, mis baseeruvad varasemal teabel, peavad siseturul ausa konkurentsivõistluse tegelikku toimimise tagamiseks võimaldama tarbijal võrrelda erinevate ettevõtete teenuste kvaliteeti.
17. Arhitekti erialal on alati kõrgelt hinnatud isikute ja teenuste liikumisest tulenev mitmekesistumine. Eriala toetab neid vaba liikumise põhimõtteid, mis tuginevad kõrgetele väljaõppe ja praktika standarditele ning asjakohaseid kaitseabinõusid, mis lähtuvad sellise liikumise reguleerimise vajadusest. Tarbijale osutatava teenuse kvaliteedi huvides saab vastastikune tunnustamine olla tõhus vaid siis, kui see põhineb asjakohaselt hinnatud ja kokku lepitud kutsekvalifikatsiooni tasemetel.
18. EAN toetab kõrgetasemeliste arhitektuurihariduse kursuste säilitamist, mis sobivad kokku Bologna mudeliga ja baseeruvad minimaalselt 5 aasta pikkusel ülikoolitaseme õppel. Selline haridus, millele peaks enne iseseisva arhitektipraksise õiguseni jõudmist järgnema vähemalt kahe aasta pikkune praktilise tegevuse kogemus, peaks kindlustama selliste teadmiste ja oskuste omandamise, mis on sätestatud Arhitektide Direktiivi artiklis 3. See käsitlus vastab Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) poolt üksmeelselt kokku lepitud rahvusvaheistele arhitektipraksise taotluskriteeriumitele.
19. Arhitektuuri ühiskondlik mõju paneb aluse elukvaliteedile. Seetõttu on asjakohane, et kolmepoolseid konsultatsioone arhitektihariduse kvaliteedi üle peetakse pärast Arhitektide Direktiivi põhimõtete sisseviimist kavandatavasse Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise Direktiivi.
20. Arhitektuur on iga riigi ajaloo, kultuuri ning elulaadi põhjapanev tunnusjoon; arhitektuur on põhiline elanike igapäevaelu kunstiliselt rikastav väljendusvahend ning paneb aluse homsele kultuuripärandile. Kokkukuuluvustunne – identiteet – on inimühiskonna ja kultuuri oluline tunnus. Arhitektuur on selliste kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste sage kandja ning seetõttu on oluline, et nende mõjudega oleks kavandis adekvaatselt arvestatud.
21. EAN usub kindlalt, et arhitektuuri kvaliteeti ning arhitektiteenuste eripära tuleb arvestada kõigis Euroopa Liidu poliitikates, meetmetes ning programmides selliselt, nagu on üles kutsunud Euroopa Nõukogu, ja mis seega viib Euroopa Arhitektuuripoliitika realiseerimisele.