Arhitektuurinäitus “Raskustes suurlinnad: Jaapani linnaprojektidest 1960ndatel” Uue Kunsti Muuseumis

Arhitektuuri ja linna teemat laiemalt vaadeldes heidab käesolev näitus värske pilgu jaapani arhitektide ettepanekutele 1960ndail aastail, mil Jaapanis leidis aset suurlinnade arengule pühendatud ideede ja tegevuste õitseng. Kenzo Tange “Plaan Tokyole-1960”, Kiyonori Kikutake, Kisho Kurokawa, Masato Ohtaka, Fumihiko Maki, ja Noboru Kawazoe metabolistlikud skeemid; Arata Isozaki “Linnad õhus” – kõik need olid linnastumisest tekitatud probleemidele suunatud ambitsioonikad ideed. Olgugi märgatavalt sarnased linna laienemise teema käsitluses ja et need on loodud lühikese aja jooksul omavahel üsna lähedalt seotud arhitektide poolt, on need skeemid sisult üksteisest väga erinevad. Neis erinevustes on tajutavad linnastumisprotsessist tingitud toimetulekuraskused.

Oma vägagi ambitsioonika olemuse tõttu kalduti nende ettepanekute esilekerkimist pidama erijuhtumiteks. Tegelikult võib seda vaadelda kui vaid üht aspekti laiemast linnateemalise uue visiooni otsingust, mis tõuseks kõrgemale moodsast arhitektuuri ajastust, mida iseloomustab üleilmne ühesuguste ehitiste vohamine. Kuigi 1960ndate Jaapanis on nii radikaalsed ettepanekud haruldased, võib samal ajal mitmeis maailma paigus leida võrdväärseid plaane. Linnade laienemise perspektiivist, mis käis kaasas moderniseerimisega kui maailma ajaloo nähtusega, on Jaapani ettepanekud vastused paljude maade ühistele muredele. Kaugeltki mitte ainult minevikunähtusena on linnastumise probleem kasvanud aja jooksul intensiivsemaks. ÜRO hinnangul oli aastaks 2010 maailma rahvastikust 50% linnaelanikud (Maailma urbaniseerumise väljavaated: 2007 Rahvastiku andmebaas redigeerimine). Vajadus maadelda kiire linnastumise pretsedenditute probleemidega konkreetsete meetmete abil, Tokyo näitel, see linn teadvustas neid probleeme võrdlemisi varakult, ja lahendusettepanekute abil, mis otseselt nende probleemidega vastakuti seisid, võime piiritleda väljakutseid ja raskusi kaasaegses linnas üleilmse nähtusena.

Vaadeldes ülalmainitud ettepanekuid juhtumi uuringutena on käesolev näitus kujundatud tõstatama võtmeküsimusi, mis on omased Tokyole kui maailma kõige rahvarohkemale kuhjatisele, rakendub näitus samas ka spetsiifilistele olukordadele antud maades, kus see on üles pandud.