Riigi otsused on ruumitargad
- Riigiarhitekt koordineerib dokumendi “Eesti arhitektuuripoliitika” uuendamist ministeeriumide ja riigiasutuste üleselt.
- Riigiarhitekt on eksperdina kaasatud riigieelarve ja arengudokumentide koostamisel olulise ruumimõjuga objektide ja planeeringute otsustusprotsessi ning jälgib üleriigilise planeeringu, sh ruumi kvaliteedikriteeriumite ja arhitektuuripoliitika eesmärkide täitmist.
- Riigiarhitekt tagab, et riigi eelarvestrateegia ja arengukavad on kooskõlas üleriigilise planeeringu pikaajaliste ruumiliste eesmärkidega. Enne suuremahuliste avalike investeeringute (riigimajade ja – gümnaasiumite programm, haiglad, infrastruktuur jms) kinnitamist koostab riigiarhitekt ruumilise mõju analüüsi (kas asukohad toetavad kompaktset linnaruumi ja regionaalarengut või tekitab valglinnastumist ja täiendavaid püsikulusid).
- Riigiarhitekt toimib horisontaalse nõustajana, kes sünteesib eri ministeeriumide (haridus-, sotsiaal-, transpordi-, kaitse- jt valdkondade) investeeringuid, et vältida dubleerimist ja killustatust.
- Kliimaministeeriumi ehitus- ja eluasemevaldkond ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakond ühendatakse üheks ruumiloome valdkonnaks, mille rakendusüksuseks on Maa- ja Ruumiamet. Planeerimine ja ehitus on ühe ja sama lineaarse protsessi osad.
- Oluliste hoonete ja planeeringute puhul on arhitektuurivõistlus parim viis kvaliteetse lahenduse leidmiseks.
Mitmekeskuseline Eesti
- Investeeringuotsused lähtuvad üleriigilisest planeeringust.
- Igal maakonnakeskusel on ajakohane üldplaneering, mis suunab asustust ja maakasutust.
- Linnakeskuste tihendamine peab olema lihtsam kui ehitamine loodus- või põllumaale – nii planeerimis- kui ka loamenetluses.
- Efektiivne ruumiloome. Üldplaneeringutele järgnevad linnaosade planeeringud või asumite ehitusmäärused; ehitusloa menetlus peab mahtuma seaduses ette nähtud aega (30 päeva).
- Paindlikud kasutusviisid. Maa jäiga sihtotstarbelise planeerimise asemel kasutatakse paindlikke formaate ja soodustatakse olemasolevate hoonete ümberkohandamist.
- Riik teostab selget regionaalpoliitikat, kus rööbas- ja muu ühistransport määrab asustuse arengut.
- Riik ehitab välja järgmised 20 „Hea avaliku ruumi“ keskväljakut (eskiisprojektid on valminud programmi raames aastatel 2015–2024) – kvaliteetne avalik ruum toob linnakeskustesse elu, käivitab majanduse, mis omakorda annab töökohti.
- Riik ei müü, vaid väärindab avalikus omandis maad: strateegiliselt olulise maa müük lõpetatakse, kasutatakse hoonestusõigust ja avaliku-erasektori partnerlust; esikohale seatakse taskukohasus, kvaliteetne ruum ja regionaalne tasakaal.
- Põllumaa on taastumatu ressurss ja toidujulgeoleku alus – uusehitus tuleb suunata linnasisestele jäätmaadele, endistele tööstusaladele, tühjadele aladele, mitte põllu- ja loodusmaale.
- Metsamaa on julgeoleku ja elurikkuse kaitsekilp – peatada tuleb kriitiliste metsamassiivide killustamine ja lageraied strateegilistes koridorides. See tagab, et Eesti maastik toetab nii kaasajastatud riigikaitset, droonivarjestust kui ka elanikkonna kaitset.
Haridusruum: kõigile õpilastele võrdsed võimalused
- Koolivõrgu korrastamine ja riigigümnaasiumite programm on olnud eeskujuks kogu Euroopale – kvaliteetne kaasaegset õpikäsitlust toetav arhitektuur on pikaajaline investeering lastesse, õpetajatesse ja Eestisse.
- Enamik nõukogudeaegseid koolimaju (u 110 tüüpi) on ajale jalgu jäänud. Riik panustab haridushoonete ja nende ümbruse rekonstrueerimisse arendades koole kogukonnakeskustena.
- Haridusruumi innovatsiooni jätkatakse, keskendudes eelkõige põhikooliastmele; riik suunab jätkuvalt ELi vahendeid koolivõrgu korrastamisse.
Eluasemepoliitika: kvaliteetne elamispind Eestis
- 2010–2023 kahekordistus Eesti keskmine palk, kuid eluaseme hind kolmekordistus – see süvendab piirkondlikku ja põlvkondadevahelist ebavõrdsust ning mõjutab iivet. Eesti eluasemevaldkonna teekaart aastani 2035 näeb ette taskukohaste kodude tagamine noortele peredele, eakatele ning nii kasvavate linnade kui ka kahanevate maakonnakeskuste elanikele – mitmekesiste ja pikaajaliste stabiilsete meetmete kaudu. Efekt saavutatakse erinevate meetmete kogumis.
- Mitmekesistatakse eluasememudeleid: kvaliteedipõhised arendajakonkursid avalikul maal, üüri-et-osta lahendused ja diferentseeritud käendused aitavad noortel jt alustada iseseisvat elu ja jõuda kvaliteetse koduni.
- Kliimaministeerium töötab välja taskukohase üürieluaseme mudeli keskmise ja madalama sissetulekuga elanikele. Lisaks pealinnale soodustab see kinnisvaraarendust maakonnakeskustes käenduste, garantiide ja kaaslaenudega.
- Luuakse KOVide-ülene elamumajandust koordineeriv üksus, mis juhib taskukohaste eluasemete loomist, nõustab arendajaid ja omavalitsusi ning teostab perioodilist seiret.
- Eesti allkirjastab Euroopa sotsiaalharta artikli 31 („Kõigil on õigus eluasemele“), et tagada inimväärsed elamistingimused ja vähendada eluasemega seotud ebavõrdsust.
- Linnad planeeritakse elaniku 100-aastase elukaare järgi – erineva suuruse, ligipääsetavuse, omandivormi ja hinnatasemega eluasemed samas linnas väldivad segregatsiooni ja põlvkondadevahelist ebavõrdsust.
Ruumivaldkonna organisatsioonide sünergia
- Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Arhitektuurikeskus ja Eesti Arhitektuurimuuseum rajavad arhitektuurimuuseumi esisele krundile (Ahtri 2, Tallinn) Eesti Arhitektuuri Maja – valdkonna organisatsioone koondava avaliku hoone, mis on arhitektuuriteadmiste sihtpunkt nii kohalikele kui ka väliskülalistele. Riik toetab seda tasuta hoonestusõiguse andmisega.