Aukohtu tegevuskord

Eesti Arhitektide Liidu (EALi) aukohtu tegevuskord (edaspidi aukohtu tegevuskord) kehtib alates 13. juunist 2025. See asendab varem kehtinud dokumenti „Aukohtu protseduurireeglid“.

Aukohtu tegevuskorra on koostanud Eesti Arhitektide Liidu töögrupp koosseisus Tõnu Laigu, Ülle Maiste, Ingrid Mald, Margit Mutso, Toomas Paaver ja Siiri Vallner.

Tegevuse alused

  1. EALi aukohus (edaspidi aukohus) tegutseb EALi põhikirja alusel, lähtudes EALi arhitektide kutse-eetika põhimõtetest ehk eetikakoodeksist ja aukohtu tegevuskorrast.
  2. Aukohus lahendab EALi liikmetega seotud kutsealaseid vaidlusi ning arutab eksimusi EALi põhikirja ja arhitektide kutse-eetika põhimõtete vastu.
  3. Aukohtu üldine ülesanne on hoida arhitektide ühiseid väärtusi, mõistes võrdselt kõiki asjaosalisi ning luues vastastikust arusaamist kutsetegevusega seotud erimeelsuste lahendamisel.
  4. EALi üldkogu valib kolmeliikmelise aukohtu ja selle kaks asendusliiget kaheks aastaks. Iga juhtumi kõigi toimingute jaoks nimetab aukohus enda hulgast kolmeliikmelise kolleegiumi, sealhulgas juhtumi eesistuja. Asendusliige asendab kolleegiumis põhiliiget, kes ei saa erapooletuse puudumisel või muul põhjusel juhtumit menetleda.
  5. Kolleegiumisse võib kuuluda ainult aukohtu erapooletu liige, kes pole juhtumi asjaosaliste lähikondne, äripartner ega töises alluvussuhtes olev töökaaslane ning kes pole juhtumiga oma tööga seoses kokku puutunud.
  6. Aukohtu otsuste langetamise eeldus on kolleegiumi kõigi liikmete üksmeel.
  7. Arvestades, et arhitektide kutse-eetika küsimused võivad olla isiklikud ja tundlikud, tagavad EAL ja aukohus asjaosaliste ning nendega seotud dokumentide konfidentsiaalsuse.
  8. Avaldusi, lisamaterjale ja otsuseid vahendab EALi kontor ning selle eest vastutab EALi tegevdirektor. Menetluse sisuküsimustes suhtleb aukohus asjaosalistega otse.
  9. Aukohtu liikmete töö alus on heategevuse põhimõte ja seda tööd ei tasustata.
  10. Aukohus peab talle esitatud avalduste ning käimasolevate ja lõpetatud menetluste üle arvestust. Aukohtu materjale säilitab EALi kontor ja need ei ole avalikud.

Vaidluste menetlemine

  1. Aukohus võtab menetlusse juhtumeid, mille vähemalt üks asjaosaline on EALi liige.
  2. Aukohtu poole saab pöörduda, saates EALi kontori meiliaadressile kirjaliku avalduse, milles tuleb väljendada võimalikult selgelt ja lühidalt pöördumise seost kutse-eetika põhimõtetega. Kui avalduse esitab juriidiline isik, siis nimetab ta selles oma füüsilisest isikust esindaja koos tema kontaktandmete ja esindamist tõendava dokumendi andmetega. EALi kontor edastab avalduse aukohtu liikmetele kahe tööpäeva jooksul.
  3. Aukohus vaatab saadud avalduse läbi ja otsustab selle menetlussevõtu, tuginedes oma tegevuskorrale, arhitektide kutse-eetika põhimõtetele ja EALi põhikirjale.
  4. Esmalt proovib aukohus asjaosalisi lepitada. Kui nad lepivad ise ära, siis ei alusta aukohus menetlust ega avalikusta juhtumit.
  5. Aukohus ei menetle rahalisi vaidlusi ega muid arhitektide kutse-eetikat mittepuudutavaid kaebusi.
  6. Kui aukohus võtab avalduse menetlusse, teavitab ta asjaosalisi sellest kirjalikult, sealhulgas märkides eesistuja nime ja kolleegiumi koosseisu. Kui aukohus ei võta avaldust menetlusse, saadab ta avalduse esitajale keeldumist põhjendava otsuse.
  7. Juhtumi eesistuja juhib ja korraldab aukohtu tegevust juhtumi menetluse piires.
  8. Menetluse alustamiseks lepib kolleegium omavahel kokku menetluse tegevuskava ja teavitab sellest asjaosalisi.
  9. Juhtumi eripära alusel valib aukohus menetlusvormiks kas kirjaliku menetluse, kirjaliku menetluse koos aruteludega kohapeal või kirjaliku menetluse koos virtuaalaruteludega. Vajadusel võib menetlusvormi töö käigus muuta.
  10. Aukohus vaatab läbi juhtumi arutamiseks saadetud asjassepuutuvad dokumendid, vajaduse korral kuulab ära kõik asjaosalised ning enne järelduste ja otsuste langetamist analüüsib juhtumi kõiki teadaolevaid asjaolusid.
  11. Enne aukohtus otsuse langetamist peavad asjaosalised saama võimaluse avaldada aukohtule oma seisukoha. Aukohus võib vajaduse korral küsida lisamaterjali nii asjaosalistelt kui ka juhtumiga seotud kolmandatelt isikutelt. Asjaosalised võivad esitada lisamaterjale kogu menetluse jooksul kuni aukohtu poolt määratava tähtajani.
  12. Aukohtu arutelule kutsutavale inimesele antakse enne seda piisavalt aega järelemõtlemiseks ja ettevalmistamiseks.
  13. Aukohtu arutelud on kinnised.
  14. Aukohus protokollib oma arutelud kokkuvõtlikult. Aukohtu protokollid ei ole avalikud.
  15. Kui juhtumi jaoks on vajalik kutsealane spetsiifiline pädevus ja põhjalikum analüüs, võib aukohus soovitada asjaosalistele EALi tasulise ekspertiisigrupi kaasamist.
  16. Aukohus seisab hea selle eest, et koos kõigi lisatoimingutega ei kestaks vaidluse lahendamine avalduse saamisest kuni otsuse langetamiseni kauem kui aasta. Lihtsamate juhtumite korral on eesmärk lahendada vaidlus kolme kuu jooksul.

 

Otsused ja sanktsioonid

  1. Aukohus langetab otsuse iga menetleda võetud juhtumi kohta.
  2. Aukohtu otsus väljendab tema põhjendatud seisukohta arhitektide kutse-eetika põhimõtete järgimise kohta vaadeldud juhtumis ning sisaldab vajaduse korral sanktsioonide ettepanekut.
  3. Kui juhtumi asjaosaline ei ole EALi liige, siis ei rakenda aukohus talle oma otsusega sanktsioone, kuid vajaduse korral annab tema tegevusele arhitektide kutse-eetika põhimõtetest tuleneva hinnangu.
  4. Aukohus seisab hea selle eest, et tema otsused oleksid põhjendatud, arusaadavad, erapooletud, õiguspärased ja asjaosalisi võrdselt mõistvad.
  5. Arhitektide kutse-eetika põhimõtete rikkumise eest võib aukohus rakendada järgmisi sanktsioone või sanktsioonide ettepanekuid, mis on järjestatud rikkumise tõsidust ja selle tagajärgede raskust silmas pidades.
    1. Hoiatus. Hoiatuse teeb aukohus EALi liikmele arhitektide kutse-eetika põhimõtete rikkumise või eksimuse eest kutsetegevuses teadmatuse või väärtõlgendamise tõttu juhul, kui see ei toonud kaasa kaugeleulatuvaid tagajärgi. Kui aukohtu hinnangul on juhtumil laiem kõlapind, teavitab ta EALi kontori kaudu oma otsusest ka EALi eestseisust ja otsuse kokkuvõte avaldatakse EALi veebilehel ja/või EALi Teatajas.
    2. Noomitus. Noomituse teeb aukohus EALi liikmele arhitektide kutse-eetika põhimõtete tahtliku või korduva rikkumise eest või selliste eksimuste eest kutsetegevuses, mis on EALi kahjustanud või millel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Aukohus teavitab noomitust sisaldavast otsusest ka EALi eestseisust. Otsuse kokkuvõte avaldatakse EALi veebilehel ja/või EALi Teatajas ja vajaduse korral teavitatakse arhitekti kutsete kutsekomisjoni.
    3. Raske noomitus. Raske noomituse teeb aukohus EALi liikmele arhitektide kutse-eetika põhimõtete raske või hüvitamatu rikkumise korral ja sellega kaasneb:
  1. ettepanek eestseisusele arvata kõnealune arhitekt EAList välja ja/või
  2. ettepanek arhitekti kutsete kutsekomisjonile tunnistada kõnealuse arhitekti kutsetunnistus kehtetuks.

EAList väljaarvamise ettepaneku kinnitab EALi eestseisus. Väljaarvamise fakt ja aukohtu otsuse kokkuvõte avaldatakse EALi veebilehel ja EALi Teatajas ning otsusest teavitatakse arhitekti kutsete kutsekomisjoni.

  1. Aukohtu otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik kolleegiumi liikmed.
  2. EALi kontor edastab aukohtu otsuse asjaosalistele kirjalikult ja teavitab vajaduse korral sellest ka EALi eestseisust.
  3. Aukohtu otsus jõustub samal päeval, mil see saadetakse asjaosalistele.
  4. Kui aukohtu otsus vaidlustatakse, saab aukohus selle uuesti läbi vaadata ja seda muuta üksnes juhul, kui ilmneb uusi asjaolusid. Aukohtule esitatav otsuse uuesti läbivaatamise ettepanek peab olema kirjalik ja selgesti põhjendatud. Otsuse uuesti läbivaatamise ja muutmise vajaduse otsustab aukohus.
  5. EALi liige, kes on rikkunud arhitektide kutse-eetika põhimõtteid, peab pärast otsuse jõustumist vabandust paluma ja võimaluse korral kahju heastama. Sama kehtib isiku kohta, kes esitas alusetu kahtlustuse.
  6. Asjaosalised lepivad kokku kahju heastamises ja vabanduse palumises. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, lahendatakse vaidlus EALi eestseisuse valitud lepitaja(te) abil või seaduse alusel väljaspool EALi.
  7. Kui aukohtus menetletud juhtumil on valdkonnas laiem tähendus ja aukohtu hinnang puudutab EALi mittekuuluvat inimest, siis teavitab aukohus sellest juhtumist EALi eestseisust. Vajaduse korral ja eestseisuse heakskiidul avaldatakse sellise juhtumi kokkuvõte EALi veebilehel ja/või EALi Teatajas. Kui aukohus ja eestseisus leiavad, et juhtum sisaldas kutse-eetika tõsisemat rikkumist, siis teavitatakse sellest ka arhitekti kutsete kutsekomisjoni ja teisi asjakohaseid instantse.

Muu tegevus

  1. EALi eestseisuse ettepanekul või heakskiidul või arhitekti kutsete kutsekomisjoni ettepanekul võib aukohus analüüsida ja anda hinnanguid ka EALi mittekuuluvate füüsiliste ja juriidiliste isikute tegevuse kohta küsimustes, mis puudutavad arhitektide kutse-eetika põhimõtteid või arhitekti head kutsetava, langetamata siduvaid otsuseid.
  2. Aukohtu pädevusse kuulub arhitektikutse ning arhitektide kutse-eetika põhimõtete tutvustamine ja kommenteerimine avalikkuse ees ning arhitektide kutse-eetikaga seotud teemade tõstatamine EALi eestseisuses selleks, et ennetada halba praktikat arhitektuurivaldkonnas.