EALi ettepanekud planeerimisseaduse eelnõule
Eesti Arhitektide Liidu eestseisus toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuid tõhustada planeerimisprotsesse. Lisaks tegi liit ettepanekuid, mis on olulised parema elukeskkonna saavutamiseks. Seadusettepankute läbi töötamisel mõtles kaasa EALi liige Endrik Mänd.
- Planeerijate kvalifikatsioon: Planeerijana võiks tegutseda ainult vastava kutsetunnistusega spetsialist.
- Menetlusetappide kaotamine: Tunnistada kehtetuks paragrahvid 66, 86 ja 134 ning loobuda erinevate planeeringuliikide puhul planeeringute vastuvõtmise etapist (lihtsam ja kiirem menetlus).
- Andmekogude avalikkus: Planeeringu menetluses kogutud andmed peavad olema avalikkusele kättesaadavad, kuid vältida isikuandmete avaldamist.
- MaRu õigused: Seadusesse tuleb selgelt tuua MaRu (Maa-ameti ruumiline planeeringute kooskõlastaja) õigused ja roll sisuliselt kaasa rääkida.
- Detailplaneeringu muutmine:
võimaldada rohkem kasutada laiendatud õigustega projekteerimistingimusi, EAL eelistaks tegevuste selgust ja ei ole kindel, et uue tegevuse loomine tekitab süsteemi tõhusust;
juhul kui minnakse detailplaneeringut muutva planeeringu teed, siis lisada säte, et muudatusega taaskehtestatud planeeringule hakkab kehtima uus 10-aastane tähtaeg;
vältida kohmakat mõistet „detailplaneeringut muutev detailplaneering“ – kasutada selget muutmise menetlust;
- Õigusruumi ühtlustamine:
- Eluasemepoliitika integreerimine: Lisada üleriigilise planeeringu ülesandesse eluasemepoliitika üldised põhimõtted ja suunad.
- kehtetuks tunnistada Ehitusseadustiku § 27 (liigne dubleerimine projekteerimistingimuste osas);
- kui minna planeeringute muutmise menetluse teed, siis luua eraldi menetlus ka üldplaneeringu muutmiseks;
- loobuda üldplaneeringut muutvast detailplaneeringust (§ 142 välja);
- projekteerimistingimused viia ehitusseadustikust planeerimisseadusesse.
Loe lähemalt: