EALi tagasiside dokumendile „Eesti eluasemepoliitika 2025-2035“

Väljavõte uuringu “Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs”
tulemuste tutvustamisest, autor Anneli Kährik

Eesti Arhitektide Liit andis tagasisidet dokumendile „Eesti eluasemepoliitika 2025-2035“. Hea meel on tõdeda, et meie varasem koostöö Kliimaministeeriumiga on selles vallas olnud asjalik ja edasiviiv ning et dokumendi koostamisele eelnevana erinevate ministeeriumite, omavalitsuste ja huvigruppide spetsialistidega läbi viidud neli töötuba andsid poliitika väljatöötamiseks laiapõhjalise aluse.

Eelmine arengukava lõppes aastal 2013. On väga tervitatav, et Eesti on loomas Kliimaministeeriumi eestvedamisel niivõrd olulisele teemale nagu seda on eluaseme kättesaadavus Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia uuringu ja kaardirakenduse andmetele põhinevat poliitikadokumenti. On äärmiselt mõistlik, et astume riigina ühte sammu Euroopa Liidu suundadega – et Eesti oleks konkurentsivõimeline, kvaliteetse elukeskkonnaga jõukohane elukoht paljudele ühiskonnagruppidele.

EALi taskukohase eluaseme töögrupp hindab koostatud dokumenti kõrgelt, kuid juhib tähelepanu, et meetmed mõjuvad praegu sisult üsna võrdsetena ning suurema potentsiaaliga tegevused ei tõuse piisavalt esile. EALi peamised sõnumid selgemaks sõnastamiseks on järgmised:

• Taskukohase eluaseme mõiste tugevam defineerimine läbi eluasemeseaduse. Seadusandluses peab olema üks üheselt mõistetav definitsioon, mis annab valdkonna arengule selge suuna ning loob ühtse aluse kõikidele edasistele otsustele ja regulatsioonidele. Antud seadus peab sõnastama selged põhimõtted. Silmas tuleb pidada ka sotsiaalse taristu nõude sisustamist planeerimisseaduses.
• Tuleb silmas pidada, et näiteks riigi, KOVide ja avaliku sektori halduses olevat maad ja kinnisvara ei tohi lühiajalise kasu eesmärgil müüa, vaid seda tuleb kasutada strateegiliselt avaliku huvi teenimiseks, pikemaajalise sotsiaalse ja suurema finantsilise kasu teenimiseks – näiteks hoonestusõiguse, pikaajaliste rendilepingute või avaliku ja erasektori koostööprojektide kaudu.
• Riiklik taskukohase eluaseme finantseerimis- ja tugimehhanism. Vältida tuleb olukorda, kus 79 omavalitsust tegutsevad valdkonnas eraldi ja piiratud ressurssidega. Sellisel juhul on ette ennustatav, et suurim omavalitsus omab pädevust ja jõuab poliitilise tahte korral tegudeni. Väiksemad omavalitsused vajavad sisulist ja finantsilist tuge. Lisaks on see ebaefektiivne ressursi raiskamine, kui kõik omavalitsused peavad kaasama sama kompetentsi eraldiseisvalt. Vajalik on keskne tugistruktuur, mis toetab omavalitsusi nii rahastuse kui ka arendustegevuste koordineerimisel, kvaliteetse arhitektuuri tellimisel, sihtgruppide planeerimisel. Sõnastasime selleks eluasemepoliitika dokumenti täiendava peatüki: 4.7.3 (lahti kirjutatud lisatud dokumendi lõpus). Ka Soome, Tšehhi ja teised Euroopa riigid on loonud riikliku eluasemefondi ning nõustamiskeskuse.
• Planeeringute kiirendamise sidumine meedetega. Planeeringute kiirendamine on oluline, kuid üksnes menetluse efektiivistamisest ei piisa, et tagada taskukohased eluaseme hinnad. Selleks on vaja konkreetseid poliitikameetmeid – näiteks hoonestusõiguse kasutamine avalikul maal (seejärel soodsamad fikseeritud üüriga korterid) ja üüritasemete fikseerimine koostöös arendajatega (näiteks 20% arendustest kättesaadavad kodud). Täiendavate meedeteta ei ole võimalik tagada, et planeeringute kiirendamine toob kaasa reaalse  hinnalanguse.
• Tegevuskava kiirem koostamine. Ajagraafikus on näha, et tegevuskava koostamine toimub mitme aasta vältel paralleelselt muude tegevustega. Tegevuskava peab valmima kiiremini ning juhtima ja suunama tegevuste protsessi. 
• Lisaks peab eristama eluasemepoliitika ja renoveerimispoliitika tegevuskavasid. Renoveerimine on eluasemepoliitika oluline osa, aga neid kahte teemat ei tohi liita üheks. Eluasemete kättesaadavuspoliitika ja renoveerimiskava peavad toimima ka eraldiseisvalt. Eluasemepoliitika peab seadma eraldi eesmärgid, mis tagavad taskukohase ja kvaliteetse eluruumi kõigile elanikele.

EALi terviktagasiside dokumendile „Eesti eluasemepoliitika 2025-2035“, 24. november 2025.